ahti jakson: sõjaväelasest kulturistiks

Ahti Jaksonit on näide mehest, kelle jaoks jõusaal ei jäänud lihtsalt hobiks. Scoutspataljonis teenimisest kasvas välja kulturism, range päevakava ja soov laval paremaks saada.

See lugu räägib, kuidas sõjaväeline rütm, treening ja toitumine viisid ta Eesti kulturismilavale. Mitte üleöö, vaid samm-sammult.

Miks ahti jakson kulturismi juurde jõudis

2002. aastast Scoutspataljonis elukutselise sõjaväelasena aega teenivast Ahti Jaksonist sai kulturist üsna loomulikul teel. Sõjaväes on keha niikuinii iga päev töös. Seal tekib harjumus pingutada ka siis, kui mugav ei ole.

Tihedamate treeningutega alustas ta just sõjaväes. Pärast ajateenistust tuli küll paus, kus sport jäi mõneks ajaks kõrvale. Kui ta suundus rahuvalvajaks, hakkas jõusaal jälle rohkem rolli mängima. Treeningud muutusid regulaarsemaks ja huvi kasvas.

Ta luges treeningute ja toitumise kohta internetist ning pani õpitut enda peal proovile. Keha muutus suuremaks. Mingil hetkel tekkis lihtne mõte: miks mitte proovida Eesti meistrivõistlusi kulturismis?

Väljast vaadates võib kulturism tunduda lihtne. Tulevad mehed lavale, pingutavad lihaseid ja kõik. Aga kes on kunagi võistlusvormi lähedalt näinud, teab, et asi pole ainult suurtes õlgades või kõhulihastes. Selle taga on töö, kord ja üsna karm enesedistsipliin.

Kuidas ahti jakson võistlusvormi ehitas

Kulturismis ei piisa sellest, et käid lihtsalt trennis. Võistluseks valmistudes tuleb teha õige mahu ja intensiivsusega treeninguid, hoida toitumine paigas ning jälgida, kuidas keha muutub. Ahti Jaksoni jaoks tähendas see ka väga kindlat söömisrütmi.

Originaalloos tõi ta välja, et toitumine käis 6-8 korda päevas. See ei ole niisama näksimine. Iga toidukord peab toetama eesmärki: rasvaprotsent alla, lihasmass alles ja jõud võimalikult kaua olemas.

Ettevalmistuse üks tähtsamaid osi on rasvaprotsendi vähendamine. Samal ajal ei tohi kaalu liiga järsult langetada, sest siis võib kaduda ka lihasmass. Seepärast tuleb jälgida kehakaalu liikumist ja päevase toidu kaloraaži. Aeglane langus on kulturismis tihti targem kui kiire kukkumine.

Mis siis tegelikult kõige raskem on? Ahti Jaksoni sõnul poseerimine pärast väsitavaid treeninguid. See kõlab kõrvalt pisiasjana, aga laval peab keha alluma ka siis, kui jõudu on vähe. Iga poos peab tulema õigel ajal ja õige pingega.

Lisaks mängib rolli süsivesikutega laadimine. Laval peab keha välja nägema täis ja tugev, kuid samal ajal peab sportlane suutma füüsiliselt poseerida. See nõuab ajastust. Kui ajastus läheb mööda, võib vorm laval kannatada.

Võistlused, treenerid ja tulemused

Esimese ametliku võistluse tegi Ahti Jaksonist 2006. aastal. Treeneriks oli Argo Väli, kes oli saavutanud juuniorite klassis absoluudi võidu. Ahti osales kategoorias Klassikaline kulturism pikkuses kuni 175 cm ja saavutas 3. koha.

2007. aastal võistles ta juba kulturismis, kaalukategoorias kuni 80 kg. Tulemus oli taas 3. koht. Sel aastal oli treeneriks Robert Nool, kes samuti võitnud juuniorite absoluudi klassi.

Sellised kohad näitavad, et töö kandis vilja. Samas ei räägi 3. koht kogu lugu ära. Kulturismis on iga hooaeg võrdlus eelmise vormiga. Kas selg on parem? Kas jalad peavad laval vastu? Kas poseerimine on kindlam? Need küsimused ei kao kuhugi.

Kulturist jätkas Robert Nooliga koostööd ja siht oli selge: tulla järgmisel aastal paremasse vormi. See on kulturismile väga omane mõtteviis. Töö ei lõpe võistluspäevaga, vaid sealt algab uus ring.

Mida ahti jakson kulturismist õppis

Paljud küsivad, miks üldse sellise alaga tegeleda. Ahti Jaksoni vastus oli lihtne: talle meeldivad tervislikud eluviisid ja pidev võitlus iseendaga. See viimane on oluline. Kulturismis ei saa peituda meeskonna taha ega süüdistada ilma. Peegel ja lava näitavad ausalt ära, mis tehtud on.

Ausalt öeldes on see ala Eestis alati olnud veidi nišš. Toetajaid ei ole palju ja sportlane peab ise aktiivne olema, kui tahab sponsoreid leida. See nõuab lisaks treeningule ka suhtlemist, järjekindlust ja oskust oma ala selgitada.

Tuleval aastal soovis Kulturism proovida ka treeneri ametit. Ta juhendas juba siis inimesi, kes vajasid nõu nii toitumise kui ka treeningu koha pealt. See on loogiline samm inimesele, kes on ise protsessi läbi teinud ja teab, kui palju väikseid otsuseid hea vormi taga on.

Lihtne tõde: kulturism ei ole ainult lihaste näitamine. See on treening, toitumine, puhkus, lavaline enesekindlus ja tahtejõud ühes paketis. Ahti Jaksoni loos paistab kõige rohkem välja just see viimane.

KKK: ahti jakson ja kulturism

Millal Ahti Jakson esimese ametliku võistluse tegi?

Esimese ametliku võistluse tegi ta 2006. aastal. Ta võistles kategoorias Klassikaline kulturism pikkuses kuni 175 cm ja saavutas 3. koha.

Kes olid Ahti Jaksoni treenerid?

2006. aastal oli treeneriks Argo Väli. 2007. aastal töötas ta koos Robert Nooliga ning koostöö jätkus ka pärast seda.

Miks Ahti Jakson kulturismiga tegeles?

Talle meeldisid tervislikud eluviisid ja võitlus iseendaga. Tema jaoks oli kulturism elustiil, mitte ainult võistluspäev laval.

Online meeste ajakirjas Ole Mees intervjueeris Ahti Jaksonit
Meelike Tammemägi

Autor: Ajaleht Meie Maa

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.