Folaat raseduse planeerimisel: tõenduspõhine toitumisjuhend

Folaat raseduse planeerimisel on üks olulisemaid toitumisvaldkondi, millele kaasaegne teadus on korduvalt tähelepanu juhtinud. See vees lahustuv B9-vitamiin osaleb DNA sünteesis ja rakkude jagunemises — protsessides, mis on loote arengu alguses eriti kriitilised. Piisav folaadivaru enne rasedust ja selle alguses võib otseselt mõjutada lapse eluaegset tervist.

Miks on folaat raseduse planeerimisel nii oluline?

Loote nearaaltoru (neural tube) sulgub ligikaudu 28. päevaks pärast viljastumist — perioodil, mil paljud naised ei teagi veel oma rasedusest. Sellel arenguetapil on folaadivaru otsustava tähtsusega: madal tase suurendab märkimisväärselt nearaaltoru defektide, nagu spina bifida ja anentsefaalia, riski.

Ungari randomiseeritud kontrollkatses näitasid Czeizel ja Dudás (1992), et perikontseptuaalne foolhappega täiendamine vähendas nearaaltoru defektide esinemissagedust oluliselt võrreldes kontrollrühmaga (Czeizel & Dudás, 1992). Sarnased tulemused saadi ulatuslikumas Hiinas läbi viidud uuringus, kus igapäevane 400 µg foolhappe tarbimine vähendas nearaaltoru defektide esinemist kõrge riskiga piirkondades kuni 85% (Berry jt, 1999).

Kogu keha toitumine on süsteemne tervik — nagu selgitab ka artikkel pH ja tervislik toitumine, mõjutab organismi happelisuse-aluselisuse tasakaal toitainete omastamist, sealhulgas folaadi biosaadavust.

Kui palju folaati vajab naine enne rasedust ja selle ajal?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab kõigil rasedust planeerivatel naistel tarbida vähemalt 400 mikrogrammi (µg) foolhapet päevas, alustades vähemalt üks kuu enne planeeritud rasedust. Raseduse ajal tõuseb soovitatav kogus 600 µg-ni päevas ning imetamise ajal 500 µg-ni (WHO, 2016).

Daly jt (1995) näitasid, et punaliblede folaadikontsentratsioon alla 150 nmol/l on seotud oluliselt kõrgema nearaaltoru defektide riskiga. Optimaalse kaitse saavutamiseks peab piisav folaadivaru olema tagatud vähemalt 12 nädalat enne rasedust — see rõhutab varase planeerimise tähtsust.

Erinevalt rasvlahustuvatest vitamiinidest ei kogu organism folaadivaru pikaks ajaks ette, mistõttu on regulaarne igapäevane tarbimine hädavajalik. Üldised toitumispõhimõtted, nagu need, mida käsitletakse artiklites treeningjärgne toitumine – I ja treeningjärgne toitumine – II, rõhutavad, et mikrotoitainete piisav igapäevane tarbimine toetab kõiki kehalisi protsesse — ka reproduktiivset tervist.

Millised toiduained sisaldavad kõige rohkem folaati?

Looduslikku folaati leidub rikkalikult järgmistes toiduainetes:

• Rohelised lehtköögiviljad — spinat, lehtsalat, brokkoli, rooskapsas
• Kaunviljad — läätsed (~180 µg / 100 g keedetult), kikerherned, mustad oad
• Tsitrusviljad — apelsin, greip, mandariinid
• Täisteratooted — täisteraleib, kaerahelbed
• Pähklid ja seemned — päevalilleseemned, maapähklid

Samas tuleb arvestada, et toidust saadav folaat imendub keskmiselt umbes 50% efektiivsusega, samas kui tühja kõhuga võetud sünteetiline foolhape (toidulisanditest) imendub kuni 100% (Greenberg jt, 2011). Seega ei ole ainult toiduga tavaliselt võimalik tagada raseduse planeerimiseks vajalikku optimaalset taset.

Toitumine mõjutab ka hormonaalset tasakaalu laiemalt — artikkel Toitumine ja testosteroon selgitab, kuidas erinevad toitained mõjutavad keha hormoonmajandust, mis on oluline ka fertiilsuse seisukohalt.

Mis vahe on folaadil ja foolhappel — kumba valida?

Need kaks mõistet tähistavad sama vitamiini eri vorme:

• Folaat — looduslik B9-vitamiin, mis esineb toiduainetes
• Foolhape — sünteetiline vorm toidulisandites ja rikastatud toiduainetes
• 5-MTHF (5-metüültetrahüdrofolaat) — aktiivseim vorm, mida organism saab otse kasutada

Foolhape tuleb organismis ensümaatiliselt muundada aktiivseks 5-MTHF-ks. Umbes 10–15% elanikkonnast kannab MTHFR-geeni varianti (C677T), mis aeglustab seda muundamist märkimisväärselt. Nendel inimestel võib aktiivne 5-MTHF-vorm toidulisandis olla efektiivsem (Greenberg jt, 2011). Otsus alternatiivse vormi valiku kohta tuleks siiski teha koos tervishoiutöötajaga.

Praktiline soovitus enamikule rasedust planeerivale naistele: alusta standardse foolhappelisandiga (400 µg päevas), mis on laialdaselt uuritud ja mille tõhusus on tugeva tõendusbaasiga kinnitatud. Lisateavet WHO soovituste kohta leiad WHO juhisest antenataalse ravi kohta.

Viited

• Czeizel AE, Dudás I. (1992). Prevention of the first occurrence of neural-tube defects by periconceptional vitamin supplementation. N Engl J Med. 327(26):1832–5. PMID: 1307234
• Berry RJ, Li Z, Erickson JD, et al. (1999). Prevention of neural-tube defects with folic acid in China. China-U.S. Collaborative Project for Neural Tube Defect Prevention. N Engl J Med. 341(20):1485–90. PMID: 10559448
• Daly LE, Kirke PN, Molloy A, Weir DG, Scott JM. (1995). Folate levels and neural tube defects. Implications for prevention. JAMA. 274(21):1698–702. PMID: 7474275
• Greenberg JA, Bell SJ, Guan Y, Yu YH. (2011). Folic acid supplementation and pregnancy: more than just neural tube defect prevention. Rev Obstet Gynecol. 4(2):52–9. PMID: 22229057
• World Health Organization. (2016). WHO recommendations on antenatal care for a positive pregnancy experience. Geneva: WHO.