pH tase ja tervislik toitumine: praktiline juhend
pH tase ja tervislik toitumine: praktiline juhend
pH tase tuleb jutuks iga kord, kui keegi räägib “aluselisest dieedist”. Tegelikkus on pisut igavam, aga ka palju huvitavam — keha hoiab vere happesust ise paigas, kuid toitumine ja eluviis mõjutavad seda, kuidas neerud, maks ja kopsud selle tööga toime tulevad. Vaatame, mida see sinu jaoks päriselt tähendab ja millised muutused taldrikul on mõistlikud.
Mis on pH tase ja miks see üldse loeb
pH on lühend sõnast “potentsiaalne vesinik” ja see näitab, kui happeline või aluseline mingi vedelik on. Skaala ulatub 0-st (väga happeline) 14-ni (väga aluseline), keskel on neutraalne 7. Sidrunimahl jääb kuhugi 2 juurde, puhas vesi 7 juurde, seebivesi tüki maad kõrgemale.
Inimese veri on selles süsteemis erakordselt täpselt reguleeritud — pH püsib vahemikus 7,35–7,45. Isegi väike kõikumine sealt välja oleks tervisele ohtlik, mistõttu keha ei jäta seda juhuse hooleks. Hingamine, neerud ja vere puhverained hoiavad numbri paigas isegi siis, kui sööd terve päeva juustuburgereid või joogad smuutit smuuti otsa.
Kui kuuled kuskil, et “selle toiduga tõstad oma vere pH-d”, siis see ei vasta tõele. Toit ja jook mõjutavad pigem uriini ja sülje pH-d, mis peegeldab, kui palju tööd neerud ja ainevahetus parasjagu teevad. Pikemas plaanis aga ei ole ainevahetuse koormamine kasuks ka siis, kui veri ise vapralt vastu peab.
Aluselised ja happelised toidud
Toidud jagatakse üldjuhul selle järgi, millise ainevahetusjäägi nad kehasse jätavad — mitte selle järgi, kuidas nad keelel maitsevad. Hea näide on sidrun: maitselt teravalt hapu, aga seedimisel jätab pigem aluselise jäägi.
Pigem aluselised: rohelised lehtköögiviljad (spinat, lehtkapsas, rukola), kurk, brokkoli, avokaado, tsitrusviljad, melonid, marjad, värsked maitsetaimed nagu petersell ja basiilik.
Pigem happelised: liha (kana, veise- ja sealiha), piim ja piimatooted, valge jahu ja rafineeritud teraviljad, magusad karastusjoogid, kohv ja must tee. See ei tähenda, et need oleks halvad — pigem on küsimus proportsioonis.
Kuidas hoida pH tase tasakaalus igapäevas
Tasakaal ei tähenda, et liha või leib tuleks taldrikult ära visata. Pigem tähendab see, et iga toidukord ei koosneks ainult ühest poolest skaalast. Lihtne reegel: pool taldrikust köögivili, neljandik valk, neljandik täisteratoode. Kui suurem osa päeva toidust käib selle järgi, on pH tase kehas iseenesest paremas seisus.
- Lisa igale toidukorrale midagi värsket — peotäis salatit, paar viilu kurki, peotäis marju.
- Vähenda lisatud suhkru hulka. Magustamata jogurt mustikatega on parem valik kui maitsestatud jogurt, isegi kui poes maksab esimene rohkem.
- Joo päeva jooksul vett — umbes 30 ml kehakaalu kilogrammi kohta on hea orientiir, kuumal suvel ja trennipäevadel rohkem.
- Vali täisteratooted: rukkileib valge saia asemel, pruun riis valge asemel, kaerahelbed hommikusöögihelveste asemel.
- Maitsetaimed pole pelgalt kaunistus. Petersell, koriander ja basiilik annavad maitset, vähendavad soolavajadust ja on toitainerikkad.
Eluviis loeb sama palju kui taldrik. Regulaarne liikumine — kas või iga päev pool tundi rahulikku jalutuskäiku — toetab ainevahetust. Krooniline stress ja unevõlg lükkavad keha tasakaalust välja kiiremini kui üks pitsapäev. Magamine 7–8 tundi öösel ei ole luksus, see on osa pakist.
Kui tahad oma keha jälgida, saab apteegist lakmuspaberit ja mõõta uriini pH-d. Tavaline vahemik jääb 6,0 ja 7,5 vahele ning see kõigub päeva sees. Üksik mõõtmine ei ütle suurt midagi — pigem nädalane muster annab aimu, kas asjad liiguvad õiges suunas.
KKK pH tase ja toitumise kohta
Kas “aluseline dieet” ravib haigusi?
Ei. Mitmekesine taimerikas toitumine on kasulik mitmel põhjusel — rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid — aga otseselt vere pH-d see ei muuda. Suured terviseväited, mis lubavad imet, on tavaliselt müügitrikk.
Kas pean lihast loobuma?
Ei pea. Mõõdukas kogus kvaliteetset liha või kala koos rohke köögiviljaga ei vii pH tasakaalust välja. Probleem tekib siis, kui taldrikul on iga päev ainult liha, kartul ja sai, ilma värske komponendita.
Kas spordijoogid ja kohv on probleem?
Mõõdukalt mitte. Üks-kaks kohvi päevas on enamiku jaoks täiesti okei. Magusad spordijoogid ja energiajoogid on suurem mure — neis on palju lisatud suhkrut ja happeid, mis koormavad nii hambaid kui ainevahetust. Trenni järel piisab enamasti veest või lahjast mahlast.
Sulle sobiva pH tasemega toidud leiad alati restoranidest ARMUDU.