Glutamiinhape ja L-glutamiin: mis vahe on?

Glutamiinhape on aine, mida sa ise kehas pidevalt toodad — ja L-l-glutamiinhappeks on tema lähim sugulane, mis seda tootmist toidab. Ausalt öeldes aetakse neid kahte segamini igas teises foorumipostituses. Lihtne tõde: L-glutamiinhappe ei ole hädavajalik aminohape, kuid ta moodustab kuni 60% kogu keha aminohappefondist ning muundub ajus just selleks samaks glutamiinhappeks.

Kuidas glutamiinhape kehas tekib

Asi käib nii. Sööd valku, keha lammutab selle aminohapeteks ja üks sagedasemaid jääke on L-glutamiin. Ta läbib hästi ajuveresoonkonda, mistõttu kutsutakse teda vahel ka ajutoiduks. Ajus muundub L-l-glutamiinhappeks glutamiinhappeks, mis on omakorda eelaste GABA (gamma-amino-butüürhappe) jaoks. GABAt on tarvis nii vaimseks tegevuseks kui ka lihaskoe sünteesiks.

Teine roll on lämmastiku tasakaal. Organism vajab kasvuks lämmastikku, kuid liigne lämmastik tekitab ajus ammoniaaki — väsimuse ja udu tunnet pärast pikka päeva tunneb iga inimene. L-glutamiinhappe liitub vaba lämmastikuga, moodustab glutamiinhappe ning transpordib ammoniaagi kehast välja. Sama aine tasakaalustab ka happelisuse ja leelisuse taset, mis tähendab vähem piimhapet pärast rasket sarja.

Miks glutamiinhape ajule oluline on

Glutamiinhape ei istu lihtsalt kuskil nurgas — ta on üks geneetilise koodi põhilisi ehitusblokke. Teda on leitud nii DNAst kui ka RNAst, alati suuremas koguses kui ülejäänud aminohappeid. Praktiliselt tähendab see seda, et iga rakk, mida sa juurde kasvatad — olgu siis lihaskoes või ajus — tugineb selle aine olemasolule.

Aju jaoks on lugu lihtsam. Glutamiinhape tõstab GABA taset ning toetab keskendumist ja mälu. Tähelepanuväärne on see, et tavalise söögiga saadav valgukogus annab enamasti piisavalt L-glutamiini, et need protsessid kenasti toimiksid. Lisalisand muutub teemaks alles siis, kui toit jääb vähemaks — millest allpool rohkem.

Millal toidulisandist päriselt kasu on

Kõige levinum eksitus: glutamiini ostetakse massikogumise ajaks, kui kõhus on niigi viis-kuus valgurikast söögikorda. Selles faasis ei lisa preparaat midagi olulist — keha saab piisavalt aminohappeid otse toidust ja lisaks neelatud ainest jääb suur osa lihtsalt kasutamata. Hea tervise ega lihasmassi seisukohalt pole sel siis erilist mõju.

Päris kasulik muutub aine dieedi ajal. Kui süsivesikute tarbimine on tugevalt piiratud — eriti võistluseelsel perioodil, kus need on toidusedelist sisuliselt välja lülitatud — hakkab keha otsima energiat sealt, kust kätte saab. Lihaskoest. L-l-glutamiinhappeks asendab sellises olukorras süsivesikute energiarolli ja aitab lihasmassi säilitada. Dieedi viimastel nädalatel on ta lausa kohustuslik komponent.

Kaks väiksemat lisaboonust dieedi ajal:

• L-glutamiinhappe vähendab magusaisu, mis lihtsustab range söögiplaani järgimist.
• Ta tugevdab liha, kala ja köögiviljade maitseomadusi, kui maitseainete tarbimist tuleb piirata.

KKK glutamiinhappe ja L-glutamiini kohta

Kas glutamiinhape ja L-glutamiin on sama aine?

Ei. L-l-glutamiinhappeks on aminohape, mida sa toiduga sisse saad. Ajus muundub osa sellest glutamiinhappeks, mis on omakorda neurotransmitter ja GABA eelaste. Toidulisandina tarbitakse just L-glutamiini.

Kas glutamiini tasub massifaasis võtta?

Pigem mitte. Kui sööd päevas viis kuni kuus valgurikast söögikorda, on L-glutamiini tase organismis niigi piisav. Raha kulutamine sel perioodil ei anna mõõdetavat tulemust.

Millises faasis tasub seda kindlasti kasutada?

Range dieedi ajal, kus süsivesikud on tugevalt piiratud või sisuliselt menüüst eemaldatud. L-glutamiinhappe aitab vältida lihaskadu ja tasakaalustab happelisuse taset pärast trenni.

Kokkuvõte on lühike. Glutamiinhape on aju ja lihase jaoks oluline aine, mille keha enamasti ise toodab. Lisana ostetav L-l-glutamiinhappeks on massifaasis pigem rahakulu, dieedi ajal aga üks vähestest toidulisanditest, mis päriselt oma kohta täidab. Vali siit!

Allikas: www.bodybuilding.com

Autor: Mikk-Alvar Olle