Jõusaali tola: 30 märki, mida vältida

Jõusaali tola ei ole inimene, kes alles õpib. Pigem on see see tüüp, kes ei kuula, ei mõtle ja teeb sama viga edasi. Siin on vana, terava huumoriga nimekiri sellest, mis saalis teisi muigama või pead vangutama paneb.

Miks jõusaali tola saalis silma jääb

Igas jõusaalis on omad kirjutamata reeglid. Pane hantlid tagasi. Ära sega inimest seeria ajal. Ära tee rinnapäeva seitse korda nädalas ja ära arva, et suurem number trenažööril tähendab alati paremat jõudu.

See artikkel ei ole mõeldud algaja mõnitamiseks. Algaja küsib, proovib ja õpib. Probleem tekib siis, kui ego sõidab tehnikast, taastumisest ja tervest mõistusest üle. Ausalt öeldes on enamik neist punktidest parandatavad ühe nädalaga, kui inimene tahab päriselt paremaks saada.

Jõusaali tola tunnused treeningus

1. Kui sinu nädal näeb välja nii: Esm: Rind, biitseps. Teisip: Rind, biitseps. Kolmap: Rind, biitseps. Neljap: Rind, biitseps. Reede: Rind, biitseps. Laup: Rind, biitseps. Pühap: Puhkus.
2. Kui surud vertikaalsel rinna surumispingil 135 kg ühe korra ja usud, et see on muljetavaldavam kui tavalise kangiga surutud 120 kg.
3. Kui kasutad mõne harjutuse puhul skeemi 50 x 125 ja arvad, et see on tark treeningplaan.
4. Kui 45 minutiline aeroobne treening enne jõutreeningut tundub sulle hea eelsoojendusena.
5. Kui lähed McDonalds restorani, tellid Big Mac-i ja Coca-cola ning räägid teistele tõsiselt, et oled dieedil.
6. Kui ütled: Kavatsen rasva arvelt kaotada 12 kg kasvatades samal ajal 4-5 kg lihasmassi!
7. Kui usud, et proteiinid ja kreatiin on steroidid.
8. Kui arvad, et lõputud istesse tõusud ja crunches’id toovad kõhulihased nähtavale.
9. Kui kükid 200 kg, aga teed seda halvima võimaliku tehnikaga.
10. Kui teed tohutus mahus hantliga kontsentreeritud biitsepstõsteid ja räägid, et ehitad biitsepsi tipu.
11. Kui käid jõusaalis ainult jutupuhumise ja sotsialiseerumise pärast.
12. Kui lamades surumisel põrgatad iga korduse alumises faasis kangi rinnalt.
13. Kui paned trenni minnes peale sellise make-upi nagu laupäeva õhtuks välja minnes, aga treeningu intensiivsus ei tee nahka isegi kergelt niiskeks.
14. Kui teed 3 kg-se hantliga peegli ees 50 korduselisi biitsepstõste seeriaid, kuid tehnika on null ja tähelepanu on hoopis saalis harjutavatel poistel või meestel.
15. Kui T-kangi tõmmetel on raskus nii suur, et seisad peaaegu püsti ja liigutad vaid veidi keha.
16. Kui eesmärk on kulturism, aga saalis ei suuda ego ukse taha jätta ja valid raskusi nagu jõutõstja.
17. Kui hakkad rääkima inimesega, kellel on seeria pooleli.
18. Kui sööd päevas 1 korra, seegi McDonalds-is, veedad päevas 2 tundi jõusaalis ja imestad, miks areng seisab.
19. Kui lased mobiiltelefonil keskendumise lõhkuda ja treeningu 10 minutiks katkestada.
20. Kui jätad hantlid vedelema.
21. Kui arvad, et trenazöörid on tõesti paremad kui vabad raskused.
22. Kui usud, et kasvad just sel hetkel, kui jõusaalis treenid.
23. Kui jätad jalapäeva ära.
24. Kui kogud massiperioodil lisaks lihasele ka 15 kg rasva.
25. Kui treenid kõhtu rohkem kui 3 korda nädalas.
26. Kui teed igale kehaosale pidevalt 40 – 50 seeriat ja arvad, et rohkem tähendab alati paremat tulemust.
27. Kui biitsepsõsteid tehes on kangil nii palju raskust, et biitsepsi asemel töötavad selg ja õla esiosa.
28. Kui lähed inimese juurde, kes lõpetas 45 minutlise jõutreeningu ja plaanib teha 20 – 30 minutilise aeroobse treeningu, ning ütled talle, et nii läheb kogu jõusaalis tehtu tühja.
29. Kui treenid saalis 2 – 3 tundi ja nimetad laisaks inimest, kes lõpetas oma 50 minutilise intensiivse trenni.
30. Kui biitsepsi treening kestab kauem kui seljatreening.

Kuidas jõusaali tola käitumist vältida

Lihtne tõde: sa ei pea saalis kõike teadma, aga pead olema valmis õppima. Kui tehnika laguneb, võta raskust vähemaks. Kui treening kestab igal korral tunde, vaata üle, kas töötad päriselt või lihtsalt venitad aega.

Toitumisega on sama lugu. Kui räägitakse, et päevas peab keegi saama 250 grammi valku, siis ei tähenda see, et see kogus tuleb 2 toidukorra peale jõuga ära jagada. Kui aega on ainult 2 korra jaoks päevas, on probleem pigem rutiinis, mitte matemaatikas.

Samuti tasub meeles pidada, et kükil, jõutõmbel ja surumisel on käte ümbermõõtude suurendamisel meeletult suur roll. Kõik ei tule ainult biitsepsipumbast. Ja kui mõne harjutuse taga on kirjas 4 x 10 – 12, siis 4 tähendab seeriate arvu ning 10 – 12 korduste arvu ühes seerias. See ei ole raskus kilogrammides.

Vanad jõusaali müüdid, mis elavad edasi

Mõned arusaamad käivad saalist saali juba aastaid. Näiteks see, et kulturistidel ei ole jõudu. Või et steroidid on imeasjad: võtad tablette, süstid ja trenni tegema ei peagi. Sellist juttu kuuleb eriti noorte algajate suust, kuigi 95% alaga tavategelejatest ei tea tegelikult, millega tegu on, miks neid võetakse või kuidas need organismis mõjuvad.

Veider on ka pime eeskujude järgimine. Kui Marek Kalmus või Ott Kiivikas midagi ütlevad, ei tähenda see, et iga inimene peaks täpselt sama plaani tegema ja uskuma, et kuu ja 15 päeva pärast surun rinnalt 110 kg ja tõmban 200 kg maast lahti. Hea nõu tuleb kohandada oma taseme, taastumise ja eesmärgiga.

Õlga või triitsepsit vahetult ennem rinnapäevale ning biitsepsit vahetult ennem lailihast teha ei ole samuti kuigi tark mõte. Lihased ja liigesed vajavad värskust, mitte pidevat eelväsitamist. Sama kehtib ka selle kohta, kui pead jõutõstjaid ja rammumehi kulturistideks. See on umbes sama täpne kui odaviskajate ja kettaheitjate samastamine.

KKK: jõusaali tola ja saalikultuur

Kas algaja võib olla jõusaali tola?

Algaja ei ole probleem. Probleem on siis, kui inimene ei kuula nõu, segab teisi, jätab vahendid vedelema või teeb ohtlikku tehnikat ainult selleks, et raskus suurem paistaks.

Kas peegli ees harjutamine on eputamine?

Ei ole. Peegel aitab tehnikat kontrollida. Äärmiselt väiklane on pidada peegli ees treenimist automaatselt eputamiseks.

Mida teha, kui tunnen end mõnes punktis ära?

Paranda üks asi korraga. Pane hantlid tagasi, õpi põhiharjutuste tehnika selgeks, loe veidi alakohast kirjandust ja küsi nõu inimeselt, kes päriselt teab, mida teeb.

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.