Doping ja vähirisk: mida sportlane teab

Doping ei ole ainult võistlusreeglite rikkumine. See on ka otsus sekkuda keha hormoonidesse, maksa töösse, südamesse ja taastumisse viisil, mille hinda ei näe kohe peeglist.

Kui eesmärk on lihast kasvatada või vormi kiiresti parandada, võib keelatud aine tunduda lühikese teena. Tegelikult võib see tee lõppeda tervisemuredega, mis ei kao koos võistlushooaja lõpu või suvise rannavormiga.

Miks doping ja vähirisk kokku käivad

Jõusaalis räägitakse tihti kilodest kangil, kehakaalust ja rasvaprotsendist. Vähem räägitakse sellest, mida teeb keha sisemine süsteem siis, kui seda kunstlikult tagant lükata. Ausalt öeldes on see palju tähtsam kui üks uus rekord lamades surumises.

Doping tähendab siin eelkõige aineid, mida kasutatakse soorituse, jõu, lihasmassi või taastumise mõjutamiseks. Kõige tuntum näide on anaboolsed steroidid, kuid risk ei piirdu ainult nendega. Probleem tekib siis, kui keha loomulik tasakaal lükatakse jõuga paigast ära.

Kas doping võib otse vähki tekitada? Nii lihtne vastus oleks liiga mugav. Vähk ei teki tavaliselt ühest põhjusest. Küll aga võib doping suurendada tegureid, mis teevad kehale halba: hormonaalsed kõikumised, maksakoormus, põletik, immuunsüsteemi nõrgenemine ja südame-veresoonkonna probleemid. Need ei ole väikesed asjad.

Aga doping ei küsi, kas treeningkava on ilus või kas menüü on korralik. Keemia mõjutab kogu organismi, mitte ainult biitsepsit ja õlga.

Kuidas doping keha mõjutab

Esimene suur teema on hormonaalne tasakaal. Anaboolsed steroidid võivad muuta testosterooni ja östrogeeni suhet. Meestel võib see tähendada oma hormoonitootmise langust, rindade suurenemist, viljakuse probleeme ja eesnäärmega seotud muresid. Naistel võivad muutuda menstruaaltsükkel, hääl, nahk ja kehakarvad.

Mis siis tegelikult juhtub? Keha saab väljast tugeva signaali, et midagi on juba piisavalt. Selle peale võib ta oma tootmist vähendada. Kui selline segamine kestab kaua või toimub suurtes kogustes, ei ole tagajärjed alati kiiresti pöörduvad.

Teine murekoht on maks. Osa dopingaineid läbib maksa ja koormab seda tugevalt. Maks on keha filter, aga ta ei ole lõputu prügikast. Kui maksa pidevalt survestada, võivad tekkida kahjustused. Alguses ei pruugi inimene midagi tunda. Hiljem võib probleem olla juba tõsisem.

Kolmas teema on immuunsüsteem. Tugev keha ei tähenda alati tugevat kaitsevõimet. Kui taastumine on häiritud, uni halb ja hormoonid kõiguvad, võib organism muutuda haavatavamaks. See ei tähenda, et iga dopingut kasutanud inimene jääb raskelt haigeks. See tähendab, et riskimäng muutub karmimaks.

Südame ja veresoonte koormus käib samuti selle pildi juurde. Vererõhk, kolesterool, vere paksus ja südamelihase koormus võivad muutuda. Sportlane võib väljast paista väga vormis, aga sisemine pilt võib olla hoopis teine.

Doping ja aus sport: mida teha?

Lihtne tõde: kui aine on spordis keelatud, on selleks põhjus. Põhjus ei ole ainult see, et võistlus oleks aus. Põhjus on ka tervis. Keha ei ole projekt, mida võib hooaja kaupa katsetada ja hiljem lihtsalt tehaseseadetesse tagasi panna.

Kui eesmärk on lihast kasvatada, tasub alustada igavatest, aga töötavatest asjadest. Treening peab olema järjepidev. Koormus peab tasapisi kasvama. Toit peab toetama taastumist. Uni peab olema päriselt olemas, mitte ainult nädalavahetusel järele magatud.

Kui areng jääb seisma, ei tähenda see automaatselt, et vaja on kangemat abi. Sageli on probleem kavas, liiga suures mahus, väheses puhkes või selles, et inimene teeb igal trennil kõike korraga. Hea treener oskab selle lahti võtta. Arst oskab hinnata tervisenäitajaid. Sõber riietusruumis ei ole sama asi.

Eestis on harrastussportlasel kiusatus suur just kevadel ja suve alguses, kui vorm tahaks kiiresti parem välja näha. Aga kiire vorm ei ole sama mis tugev tervis. Kui otsus mõjutab maksa, südant ja hormoone, ei ole see enam lihtsalt välimuse teema.

Doping: praktilised ohumärgid

Ohumärk on juba see, kui keegi soovitab ainet ilma tervisekontrollita, ilma arsti kaasamata ja ilma selgitamata, mis võib valesti minna. Veel suurem ohumärk on lause: “Kõik teevad.” Ei tee. Ja isegi kui teeks, ei muudaks see riski olematuks.

Ettevaatlik tasub olla ka siis, kui lubatakse kiiret lihaskasvu, rasvapõletust ja taastumist korraga. Keha ei tööta reklaamteksti järgi. Kui tulemus tundub liiga hea ja liiga kiire, peab küsima, mis hinnaga see tuleb.

Kui inimene on dopingut juba kasutanud ja tunneb valu paremal roidekaare all, pidevat väsimust, meeleolu järske muutusi, vererõhu tõusu, rindkerevalu või muid imelikke sümptomeid, ei tasu seda “trenni kõrvalmõjuks” nimetada. Siis on mõistlik rääkida arstiga ja öelda ausalt, mida kasutatud on.

Illustreeriv pilt: Marko Mäetamm "Surmatants"

KKK: doping ja vähirisk

Kas doping tekitab kindlasti vähki?

Ei saa öelda, et doping tekitab igal kasutajal kindlasti vähki. Küll aga võib see suurendada mitut terviseriski, mis koormavad keha ja võivad pika aja jooksul tõsiseid probleeme süvendada.

Kas anaboolsed steroidid on kõige suurem mure?

Need on üks tuntumaid murekohti, sest mõjutavad tugevalt hormoone ja võivad koormata maksa ning südant. Risk sõltub ainest, kogusest, kasutamise kestusest ja inimese tervisest.

Mida teha, kui olen dopingut kasutanud?

Räägi arstiga ausalt ja lase tervisenäitajad üle vaadata. Varjamine teeb abi raskemaks. Arst ei vaja ilusaid lugusid, vaid õiget infot.

Toimetanud: Arnold Tokko & ChatGTP