Kõhunäärme hormoonid ja nende roll ainevahetuses

Kõhunääre (pankreas) on umbes 15 cm pikkune ja 80–100 g kaaluv elund, mis paikneb mao taga
kõhuõõnes. Ta täidab kahte rolli: eksokriinset (seedenõre) ja endokriinset (hormoonide
tootmine). Endokriinsed rakud koonduvad Langerhansi saarekestesse, mida leidub pankreases
tuhandeid, ja need tagavad veresuhkru ning energiatasakaalu.
Langerhansi saarekeste rakud:
 B-rakud (50–70%) toodavad insuliini.
 A-rakud (20–40%) toodavad glükagooni.
 D-rakud (5–10%) toodavad somatostatiini.
 PP-rakud (1–2%) toodavad pankrease polüpeptiidi.
 ε-rakud toodavad ghreliini, mis tekitab näljatunde.
Insuliin on peamine veresuhkru alandaja. Ta soodustab glükoosi sisenemist maksa-, lihas- ja
rasvarakkudesse, stimuleerib glükogeeni ja rasvade ladestamist, pärsib rasvade lõhustamist ning
soodustab valgusünteesi. Insuliin mõjutab ka söögiisu, andes ajule märku küllastustundest.
Füüsilise koormuse ajal omastavad lihased glükoosi ka vähese insuliini korral, mistõttu liikumine
parandab veresuhkru kontrolli.
Glükagoon on insuliini vastandhormoon. Ta vabastab maksa glükogeenivarud verre, soodustab
glükoosi sünteesi aminohapetest ja ketokehade tootmist paastu ajal. Nii tagab glükagoon, et
organism ei jääks energiata, kui toidust saadav glükoos on otsas.
Somatostatiin pidurdab nii insuliini kui glükagooni tootmist ja aitab hoida tasakaalu. Pankrease
polüpeptiid mõjutab seedimist ja söögiisu, ghreliin aga annab ajule märku näljatundest.
Kõhunäärme hormoonide tootmist reguleerivad mitmed tegurid: veresuhkru tase (kõrge glükoos
soodustab insuliini, madal glükagooni), aminohapete hulk veres, seedetrakti hormoonid (gastriin,
sekretiin, koletsüstokiniin) ning närvisüsteem (parasümpaatiline soodustab, sümpaatiline pärsib
insuliini vabanemist).
Kuidas hoida kõhunäärme tööd toidu ja liikumisega?
 Regulaarne ja tasakaalustatud toitumine hoiab veresuhkru stabiilsena. Väldi liigselt
töödeldud ja suhkrurikkaid toite, mis tõstavad kiiresti veresuhkrut ja koormavad
kõhunääret.
 Kiudaineterikkad toidud (täisterad, köögiviljad, puuviljad, kaunviljad) aeglustavad
glükoosi imendumist ja vähendavad insuliinitõusu.
 Valgud ja tervislikud rasvad aitavad hoida kõhtu kauem täis ning toetavad hormoonide
normaalset tasakaalu.
 Regulaarne füüsiline aktiivsus (jalutamine, ujumine, rattasõit, jõutreening) suurendab
rakkude tundlikkust insuliini suhtes ja aitab kasutada glükoosi ka ilma insuliini suure
tõusuta.
 Paastuvahed ja pikad söögipausid aktiveerivad glükagooni ja ketokehade tootmist, mis
õpetab organismi kasutama energiavarusid tõhusamalt.
 Stressi vähendamine ja piisav uni aitavad hoida hormoonide tasakaalu, sest
stressihormoonid võivad pärssida insuliini toimet.
Tasakaal on elutähtis. Insuliin viib glükoosi rakkudesse ja alandab veresuhkrut, glükagoon
vabastab varud ja tõstab seda. Somatostatiin ja teised hormoonid hoiavad süsteemi kontrolli all.
Liiga madal veresuhkur (hüpoglükeemia) võib põhjustada teadvusekadu, liiga kõrge
(hüperglükeemia) aga kahjustab veresooni ja organeid.
Kõhunäärme hormoonid töötavad koos, et hoida keha energiavarud kontrolli all ja tagada terve
ainevahetus igas olukorras – nii pärast sööki kui ka paastu ajal. Tasakaalustatud toitumine ja
regulaarne liikumine on parim viis seda tööd toetada.