Kõhunäärme hormoonid: insuliin ja glükagoon
Kõhunäärme hormoonid hoiavad sinu veresuhkru ja energiataseme paigas iga päev – nii pärast hommikuputru kui ka siis, kui pole tunde söönud. Selles artiklis vaatame, mida pankreas tegelikult organismis teeb ning kuidas tavalise toidu ja liikumisega seda peent süsteemi toetada.
Mida kõhunäärme hormoonid teevad
Kõhunääre ehk pankreas on umbes 15 cm pikkune ja 80–100 grammi kaaluv elund mao taga, kõhuõõne tagaseinas. Tal on kaks tööd korraga. Eksokriinse poole pealt toodab ta seedenõret, mis liigub soolde. Endokriinse poole pealt aga vabastab ta hormoone otse verre.
Hormoone tootvad rakud koonduvad väikestesse rühmadesse, mida nimetatakse Langerhansi saarekesteks. Neid on pankreases tuhandeid ja igaühes on omaette rakutüüpide segu:
- B-rakud (50–70%) toodavad insuliini.
- A-rakud (20–40%) toodavad glükagooni.
- D-rakud (5–10%) toodavad somatostatiini, mis hoiab teisi tasakaalus.
- PP-rakud (1–2%) toodavad pankrease polüpeptiidi, mis mõjutab seedimist.
- ε-rakud toodavad ghreliini – hormooni, mis tekitab näljatunde.
Lihtne tõde: kõhunäärme hormoonid ei tööta üksteisest eraldi. Nad on pidevas dialoogis, et veresuhkur ei lendaks ülespoole ega kukuks põrandasse.
Insuliin ja glükagoon – vastandlik paar
Insuliin on peamine veresuhkru alandaja. Kui sööd süsivesikuid – leiba, putru, puuvilja – tõuseb veresuhkur ja kõhunääre vabastab insuliini. See aitab glükoosil siseneda maksa-, lihas- ja rasvarakkudesse. Samal ajal soodustab insuliin glükogeeni ja rasvade ladestamist ning pärsib rasvade lagundamist. Kõrvalmõjuna annab ta ajule märku, et oled söönud – seepärast toimib küllastustunne tihti just pool tundi pärast einet.
Glükagoon teeb täpselt vastupidist. Tema vabaneb siis, kui veresuhkur on madal – näiteks öösel või pikema söögipausi ajal. Glükagoon käsib maksal vabastada glükogeenivarud verre, sünteesida glükoosi aminohapetest ja toota ketokehasid. Nii saab keha energiat ka siis, kui taldrikul midagi pole.
Somatostatiin pidurdab nii insuliini kui glükagooni tootmist – ta hoiab süsteemi liiga ägedast pendeldamisest tagasi. Pankrease polüpeptiid mõjutab seedimist ja söögiisu, ghreliin aga annab ajule signaali, et nüüd oleks aeg süüa.
Hormoonide vabanemist juhivad mitu tegurit: veresuhkru tase, aminohapete hulk veres, seedetrakti enda hormoonid (gastriin, sekretiin, koletsüstokiniin) ning närvisüsteem. Stressiolukorras pärsib sümpaatiline närvisüsteem insuliini vabanemist – seepärast võib pinge ajal veresuhkur olla kõrgem kui rahulikus olekus.
Kõhunäärme hormoonid ja toitumine
Kõige tähtsam pole mingi konkreetne supertoit, vaid rütm. Regulaarsed söögikorrad hoiavad veresuhkru stabiilsena ja säästavad pankreast suurtest insuliinipiikidest.
- Kiudaineterikkad toidud – täisterad, köögiviljad, puuviljad, kaunviljad – aeglustavad glükoosi imendumist ja siluvad insuliinitõusu.
- Valk igal söögikorral aitab kõhul kauem täis püsida ja vähendab vahepaladeisu.
- Tervislikud rasvad oliiviõlist, pähklitest, rasvasest kalast toetavad hormoonide tööd ja küllastavad.
- Vältimist väärib liigselt töödeldud toit ja magusad joogid – need annavad järsu suhkrutõusu, millele järgneb sama järsk kukkumine.
Ausalt öeldes ei pea selleks midagi eksootilist sööma. Tavaline Eesti köögilaud – kartul, kala, hapukapsas, leib, rohelised – täidab oma rolli täiesti hästi, kui portsjonid on mõistlikud ja vahepalad ei tähenda iga kahe tunni tagant maiustusi.
Kõhunäärme hormoonid ja liikumine
Liikumine on insuliini parim sõber. Füüsilise koormuse ajal omastavad lihased glükoosi isegi siis, kui insuliini on veres vähe – nad lihtsalt avavad oma uksed ka teist teed pidi. See tähendab, et regulaarne liikumine parandab rakkude tundlikkust insuliini suhtes ja vähendab koormust pankreasele.
Hea uudis: ei pea olema sportlane. Kümme- kuni viieteistminutiline jalutuskäik pärast lõunat alandab veresuhkrut märgatavalt. Ujumine, rattasõit ja jõutreening mõjuvad veelgi tugevamalt, sest lihasmass ise on suur glükoositarbija – mida rohkem aktiivset lihaskudet kannad, seda rahulikum on su veresuhkrukõver.
Pikemad söögipausid ja õhtune söömise vältimine aktiveerivad glükagooni ja ketokehade tootmist. See õpetab keha kasutama oma energiavarusid paindlikumalt. Lisaks ei tohi unustada und ja stressi: kroonilise stressi ja unevõla puhul tõuseb kortisool, mis omakorda nõrgendab insuliini toimet.
KKK
Kas insuliin teeb paksuks?
Insuliin ise ei tee paksuks – energiaülejääk teeb. Insuliin on lihtsalt hormoon, mis aitab toidust saadud glükoosil rakkudesse jõuda. Kui sööd rohkem kui kulutad, ladustab keha selle ülejäägi rasvaks ja insuliin osaleb selles protsessis. Lahendus pole insuliini vältida, vaid hoida toit ja liikumine tasakaalus.
Mis vahe on hüpo- ja hüperglükeemial?
Hüpoglükeemia tähendab liiga madalat veresuhkrut – sümptomiteks värisemine, peapööritus, halb enesetunne, äärmuslikel juhtudel teadvusekadu. Hüperglükeemia on vastupidi kõrge veresuhkur, mis pikaajaliselt kahjustab veresooni, neere ja silmi. Terve pankreas hoiab mõlemad ohud ära.
Kas paastumine on pankreasele hea?
Mõõdukas söögipaus – näiteks 12–14 tundi õhtusöögist hommikusöögini – annab pankreasele puhkust ja aktiveerib glükagooni. See on enamikule tervetele inimestele kasulik. Pikemad paastud sobivad aga vaid neile, kellel pole diabeeti, rasedust ega muid seisundeid, kus veresuhkru kõikumine oleks ohtlik. Kahtluse korral pea nõu perearstiga.
