Kolesterool: mis see on ja kuidas seda ohjata

Kolesterooli on sõna, mida arsti juures kuuleb iga teine täiskasvanu. Tihti kõlab see nagu midagi halba — vaenlane, kelle vastu tuleb sõdida. Tegelikkus on nüansirikkam: ilma kolesteroolita meie keha lihtsalt ei toimi. Küsimus pole selles, kas see on hea või halb, vaid kui palju seda on ja millises vormis see veres ringleb.

Lühidalt: kolesteroolitaset kuulub rasvlaadsete ühendite hulka ning seda leidub kõikides kudedes — esmajoones närvikoes ja neerupealistes, aga ka siseelundites ja nahas. Inimese organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli. Allpool vaatame, kust see tuleb, milleks keha seda kasutab ja mida saab igapäevaste valikutega ära teha.

Miks organism kolesterooli üldse vajab

Vere kolesterooli ei ole jääk ega kõrvalsaadus. See on ehitusmaterjal. Igal rakul on membraan ja just kolesteroolitaset annab sellele membraanile vajaliku jäikuse ning paindlikkuse korraga. Ilma selleta ei püsiks rakud koos.

Lisaks kasutab keha kolesterooli toorainena. Sellest valmistatakse sapphappeid, mida vajame rasvade seedimiseks. Sellest toodetakse D-vitamiini, kui nahale paistab päike. Ja sellest sünteesitakse mitmeid hormoone — suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) ning neerupealise hormoonid nagu kortisool. Lihtne tõde: kui vere kolesterooli ühel hetkel kaoks, langeks kogu hormonaalne süsteem kokku.

Kust kolesterool kehasse jõuab

Inimese organism opereerib ööpäevas ligikaudu 1 gr kolesterooliga. See arv üllatab paljusid, sest tavaliselt arvatakse, et kogu kolesteroolitaset tuleb taldrikult. Tegelikult saame toiduga ainult umbes 20–30 % päevasest kogusest. Ülejäänud 70–80 % toodab keha ise — peamiselt maksas, vähemal määral peensooles ja nahas.

Seetõttu ei aita ainult range dieet alati nii palju, kui inimene loodab. Kui sa toiduga kolesterooli sisse ei võta, hakkab keha seda lihtsalt rohkem ise tootma — sisemine süsteem püüab tasakaalu hoida. Toitumissoovitus on, et päevas toiduga saadav kolesteroolikogus ei ületaks 300 milligrammi, kuid see number on pigem suunis kui maagiline piir.

Maksast liigub vere kolesterooli vere kaudu rakkudesse. Kuna kolesteroolitaset on rasvlaadne ja veri on vesine, vajab ta transpordiks abimeest. Selleks on lipoproteiinid — keerukad molekulkompleksid, mis sisaldavad lisaks kolesteroolile rasvhappeid, fosfolipiide ja vitamiine. Just nende suhe määrab, kas vereanalüüsi tulemus on hea või muret tekitav.

Mis juhtub, kui kolesterooli on liiga palju

Probleem ei teki kolesteroolist endast, vaid ainevahetuse häiretest. Kui süsteem ei jõua liigset kogust töödelda, hakkab vere kolesterooli ladestuma veresoonte seintesse. Veresoone valendik aheneb, kude saab vähem verd ning veresoonte sein muutub hapraks. Aja jooksul võivad sooned ummistuda — siit ka kõrgenenud südameinfarkti risk, millest meedikud räägivad.

Tähtis on mõista, et see ei juhtu üleöö ühest võileivast. See on aastatepikkune protsess, mida soodustavad mitu tegurit korraga.

Mis tõstab ja mis langetab kolesterooli taset

Vere kolesteroolisisaldust mõjutavad pärilik eelsoodumus, liigne kehamass, toitumisharjumused, vanus ja sugu. Mõnda neist sa muuta ei saa — geene valida ei õnnestu. Aga kolm asja on sinu kontrolli all: mida sööd, kui palju liigud ja kui suur on su kehakaal.

Regulaarne kehaline koormus aitab. See suurendab nende lipoproteiinide hulka, mis viivad kolesterooli veresoontest ära. Käi kolm korda nädalas kõndimas, sõida rattaga tööle, mine basseini — ükskõik mis liigutab keha pikemalt kui paarkümmend minutit, töötab sinu kasuks.

Toiduvalik mõjub samuti. Küllastunud rasvhapped soodustavad kolesterooli sünteesi maksas, mistõttu tasub piirata searasva, võid, koort, munakollast, juustu ning siseelundeid (maks, aju, neerud) ja teatud mereande (vähid, krabid, austrid). Praadimise asemel proovi keetmist ja hautamist — maitse jääb, rasvakogus väheneb märgatavalt.

Taimsed toiduained kolesterooli üldse ei sisalda. Köögiviljad, kaunviljad, täisteratooted, marjad ja puuviljad on selles mõttes “vabad”. Eriti kasulik on kiudainerikas toit — kaerahelbed, oad, õunad, porgand — sest kiudained seovad sapphappeid soolestikus ja sunnivad keha nende tootmiseks rohkem kolesterooli ära kasutama.

KKK kolesterooli kohta

Kas munad tuleb menüüst välja jätta?

Mitte tingimata. Munakollases on küll kolesterooli, kuid tervetel inimestel ei tõsta paar muna nädalas vere kolesteroolitaset oluliselt. Probleem tekib siis, kui munad käivad koos peekoni, või ja saiaga iga hommik. Mõõdukus on võtmesõna.

Kui sageli peaks kolesterooli mõõtma?

Tervel täiskasvanul piisab tavaliselt korrast iga 3–5 aasta järel. Kui peres on südamehaigusi või su kaal on tõusnud, võiks kontrollida sagedamini — perearst oskab täpse rütmi soovitada.

Kas trenn üksi piisab või on vaja ka dieeti muuta?

Mõlemad töötavad koos kõige paremini. Trenn parandab “hea” kolesterooli osakaalu, toidumuutused vähendavad “halva” sissevoolu. Ainult ühe nupu keeramine annab tulemuse, aga kahe nupu keeramine annab selle kiiremini ja kindlamalt.

Kolesterooli kontrolli all hoidmiseks, lead midagi siit: https://turg.fitness.ee/et

Autor: M.M.

 

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.