Arnold ja oma tee tugevama lihaseni

Arnold on siin hea näide sellest, kuidas tugev keha ei tule ainult kavast, vaid ka tähelepanekutest. See lugu räägib katsetamisest, biitsepsitõstetest, Müncheni elust ja ühest veidrast kivitõstmise võistlusest, kus 1967. aastal tuli välja rohkem kui lihtsalt jõud.

„Arnold Schwarzenegger Education of a Bodybuilder by Arnold Schwarzenegger and Douglas Kent Hall

Miks Arnold oma meetodeid ise otsis

Kõik need meetodid, millest Arnold rääkis, sündisid praktilisest vajadusest. Jaotatud treeningusüsteem, šokiteraapia, treening valu ja vastupidavuse piiril – need polnud ilusad mõtted paberil. Need tulid sellest, et ta tahtis võimsamat, suuremat ja paremat lihaskonda.

Ta ei väitnud, et keegi teine peaks tema tee üks ühele üle võtma. Pigem oli mõte lihtne: kui tahad minna kaugemale kui seni, pead mingil hetkel ise märkama, mis sinu keha puhul töötab. Sama kehtib kulturismis, jõutreeningus ja ausalt öeldes ka paljudes muudes valdkondades.

Oma esmaseks mureks oled sina ise. Õpi ennast tundma. See kõlab lihtsa lausena, aga jõusaalis tähendab see päris palju. Kas harjutus läheb sinna, kuhu peab? Kas lihas töötab või liigub raskus lihtsalt punktist A punkti B? Kas tehnika aitab sind või petab sind?

Kuidas Arnold biitsepsitõste ümber mõtestas

Treeningu esimestel aastatel pani Arnold tähele üht väikest asja. Kui ta tegi hantlitega biitsepsitõsteid ja hoidis randmed täiesti sirged, tundus harjutuse mõju biitsepsile tugevam. Kui ta püüdis randmeid väljapoole pöörata, muutus tunne veel selgemaks.

See polnud juhuslik tähelepanek. Arstist sõber selgitas talle, et biitsepsi töö ei piirdu ainult käsivarre tõstmisega. Biitseps osaleb ka randme pööramisel. Sealt tuli loogiline küsimus: kui see nii on, miks mitte muuta harjutus pööramise kaudu raskemaks?

Ta võttis hantlid ja muutis nende raskusjaotust nii, et üks hantli pool sai raskem, teine kergem. Need „uued” hantlid andsid biitsepsitele kohe teistsuguse koormuse. Mitte sellepärast, et harjutus oleks äkitselt moodsam olnud, vaid sellepärast, et ta pani lihase tegema rohkem tööd samas liikumises.

Lihtne tõde: vahel ei muuda arengut uus masin või uus kava, vaid väike tehniline tähelepanek. Randme asend, liikumise lõpp, kontrollitud pööre, tempo. Need on pisiasjad ainult seni, kuni sa neid ei jälgi.

Arnold, München ja kulturismi maine

Elu Münchenis kees nagu alati. Trenni tehti kõvasti, aga sinna kõrvale mahtusid ka peod ja õlleõhtud. See oli aeg, kus musklimees Arnold liikus kuulsuse poole, kuigi paljude silmis oli kulturism endiselt veidrikute spordiala.

Tema enda jaoks oli see alles algus. Ta oli saavutuste üle uhke ja tahtis näidata, et kulturism ei tähenda ainult suuri lihaseid peegli ees. Tol ajal levis ikka veel arvamus, et kulturistidel on küll välimust, aga mitte päris jõudu. Sellist mainet tuli murda tegudega, mitte seletustega.

Iga aasta kevadel peeti Münchenis kivitõstmise meistrivõistlusi. Seda võistlust oli korraldatud juba aastakümneid ning seda peeti Saksamaa üheks prestiižikamaks spordiürituseks. Võistlus ise oli lihtne ja karm: seisad kahel tooli meenutaval jalatoel ning püüad jalgade vahel oleva metallist käepideme abil kivi üles tõsta.

Kivi kaalub umbes 508 saksa naela (255kg). Seina peal on elektriline tabloo, mis näitab, mitu cm suutsid kivi tõsta. Eelnevat soojendust pole. Sa ei tee pikka ettevalmistust, ei ehita tõstet sammhaaval üles. Sa lihtsalt tõstad kivi nii palju kui suudad.

Sel aastal – 1967 – võistles Arnold esimest korda, purustas senise rekordi ja võitis. Ajakirjandus võttis selle kohe üles: Mr.Universum on Saksamaa tugevaim mees. Kas see lause oli lõpuni täpne või mitte, polegi kõige olulisem. Kulturism sai tugeva sõnumi: lihased võivad olla ka jõu märk.

Mida sellest treeningus kaasa võtta

Selle loo mõte ei ole see, et igaüks peaks hakkama hantleid ümber ehitama või külmalt kive tõstma. Pigem tasub võtta kaasa Arnoldi hoiak. Ta ei oodanud, kuni keegi annab valmis vastuse. Ta proovis, jälgis ja muutis detaile.

Kui teed biitsepsitõsteid, ära mõtle ainult raskusele. Vaata, kas küünarnukk püsib kontrolli all. Tunneta, mida teeb ranne. Kas tõstad hoogu kasutades või lihasega? Kui harjutus muutub väikese asendimuutusega raskemaks, võib see olla märk, et leidsid parema töö nurga.

Sama kehtib laiemalt. Hea treening ei ole ainult tabel. See on plaan, tähelepanu ja aus tagasiside. Mõni päev näitab jõudu, mõni päev õpetab tehnikat. Mõlemat on vaja.

KKK: Arnold ja treeningu õppetunnid

Kas Arnold soovitas kõigil samu meetodeid kasutada?

Ei. Põhisõnum oli pigem see, et iga treenija peab õppima enda keha tundma. Tema meetodid sündisid tema eesmärkidest, kehast ja kogemustest.

Miks randme pööramine biitsepsitõstes oluline oli?

Sest biitseps aitab lisaks käsivarre tõstmisele ka randme pööramisel. Kui pööramine on kontrollitud, võib biitseps saada tugevama koormuse.

Mida näitas 1967. aasta kivitõstmise võit?

See näitas, et kulturisti lihas ei pea olema ainult välimuse jaoks. Võit aitas murda arusaama, et suured lihased ja päris jõud ei käi kokku.

Järgneb …

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.