Ott Kiivikas & Saun
Nii võistlus- kui ka saunalava mängivad Oti elus suurt rolli. Saunaspetsialistiks Ott ennast ei pea, aga saunastaaži on tal tegelikult päris pikalt. Esimesed mälestused saunatamise kohta ulatuvad tagasi nõukogude aega, mil Ott oli 5-6-aastane põnn. Ruum sauna jaoks oli Oti pere majapidamises olemas, aga välja seda toona ei ehitatud ja päris oma sauna neil ei olnud. Nii käidi saunas naabrite juures või hoopis Viljandi linnasaunas. Nagu väikesed lapsed ikka, ei pidanud Ott alguses saunatamisest suurt lugu. Samas polnud need käigud otseselt ebameeldivad. Võib öelda, et sauna osas polnud kindlat seisukohta. Oli hoopis istekoht alumistel astmetel ja vaikiv nõusolek kuumas ruumis istumine ära kannatada. Puhtaks sai ja ära pidi käima; üldjuhul sellega suurt kisa ei kaasnenud. Ott nendib, et ilmselt tekib saunamõnude nautimise oskus koos vanusega. Sama nõul on Oti 14-aastane tütar Christin-Amani, särav tulevane fitnessistaar, kes käib praeguseks meeleldi saunas ja enda sõnul ka naudib seda.
Praegu saunatab Ott puhtalt emotsionaalsest vajadusest ja loomulikult ka sportlikus perspektiivis kasu lõikamiseks. Ott möönab, et ei pea 100-kraadises kuumuses istumist otseselt naudinguks, küll aga hindab ta kõrgelt enesetunnet, mis pärast sauna tekib. Rammestus, lõõgastus ja värskus üheskoos tekitavad tunde, nagu oleks uude kehasse astunud. Siinkohal võib tema sõnul paralleele tuua tõsise trenniga – ka seeriat tehes 200 kiloga kükkimine pole teab mis mõnuallikas, seevastu hilisem energialaks ja ärategemise tunne on pingutust väärt.
Ott hindab hingega kohti. Senised helgeimad saunaelamused on pärit vanadest omanäolistest saunadest, kus saab üle ukse jääauku või järve hüpata. Esimesena meenub eriline elamus tuttava juures, kelle kodusaun sarnanes mõõtmetelt linnasaunaga – lavale mahtus korraga pikutama lausa 15 inimest. Üllatuslik moment koos muusika, valguse, leiliprotseduuri ja jääauguga jättis Otile ereda mälestuse. „Sageli käid saunas ära, kõik on tore, hiljem tuleb hea uni, aga sealt tulles oli justkui lisaenergiaga laetud tunne,“ meenutab Ott.
[pilt=13155]
Sauna tableti asemel
Saunavõimaluste otsimine käib tegelikult suuresti ka Oti spordiala juurde. Sageli on enne võistlust vaja kehakaalu kaotada. Toitumine ja treening on loomulikult olulised, aga kui nädala-kahega on vaja 4 kilo maha võtta ja rasvaprotsent on juba niigi olematu, muutub saun asendamatuks. Seal soojendatakse keha üles ja jahtumisprotsessi käigus eraldub soojusenergia – kõige lihtsam ja levinum viis seda tüüpi spordialadel kaalu kaotamiseks. Ka soolasaunale on Ott leidnud pisut tavatu otstarbe. Lisaks surnud naharakkude eemaldamisele on see nimelt suurepärane abimees võistlusgrimmi mahapesemiseks.
Kuigi vahel on hea pärast trenni korraks saunas maha istuda ja lihaseid lõdvestada, käib tõsisem saunatamine tegelikult päris kindla süsteemi alusel. Saun on Oti jaoks koht, kuhu ei saa joosta tuld tooma – et põikad sisse ja jooksed kohe välja. Tavaliselt võtab Ott saunatamise ette kapitaalselt ja üritab selleks lausa eraldi päeva leida. Treeningpäeval saab organism niigi palju vatti ja pärast trenni on pulss üldjuhul kõrgem ilma kuumusetagi. Korralik saunaseanss on täitsa otseses mõttes omaette koormus ning kui otse trennist sauna minna, võib tekkida tunne, et lihtsalt ei jaksa seal olla. Spordiklubiski on juhtunud, et innukale saunatajale tuleb kiirabi kutsuda, sest keha ei pea leitsakule pärast pingutust vastu. Ott rõhutab, et sauna suurem efekt ja tulemus sportlase jaoks avaldub läbi korraliku 1,5-2-tunnise seanssidest koosneva saunaprotseduuri. Tema sõnul ei pea sauna ilmtingimata iga nädal minema, aga kui vähemalt kord kuus leida 3–4 tundi korralikuks saunaks, ütleb organism aitäh.
„Sauna taastumist soodustav mõju on uuritud ja kindlaks tehtud. Praktikas on tunda, kuidas lihasvalulikkus kaob, liigesed pole enam jäigad, vereringe paraneb ja tuju tõuseb. See on sauna õige jõud,“ kinnitab Ott. Päris üks ühele massaaži efekti see välja ei anna, sest hea inimese käega massaaži ei asenda miski, aga mõningate mööndustega võib seda Oti sõnul vaese mehe massaažiks nimetada küll.
[pilt=13156]
Talvel ei jäta Ott kasutamata võimalust jääauku hüpata. Linnas sageli pole see võimalik, aga spordiklubis on näiteks lume sisse hüpatud. „Lume sisse tegelikult on hullem minna. Kuigi see tundub sõbralikum, on see tegelikult külmem kui jääauk. Kui korralikult lume sees püherdada, on see jääaugust vaat et hullemgi. Jääaugus on vähemalt 0,5 kraadi, et vesi päris ära ei jäätuks, aga lumi on alati miinuses.“ Ott isegi ei mäleta enam, mis tunnet nohune nina tekitab – pärast regulaarsete jäiste protseduuridega alustamist pole ükski haigus näole andnud.
Võistluste ja laagrite raames on Ott palju ringi rännanud ja saunadest terve maailma mastaabis hea ülevaate saanud. Nii mõnedki saunad on eri riikides ära proovitud, kuigi sensatsiooni mõõtu pole neist ükski seni välja andnud. Pealegi on enamik saunaliike ka meil suuremates kompleksides esindatud. Näiteks Saunakülast leiab vene, soome, türgi, infrapuna- ja aurusaunad. Järjest enam kohtab ka meil saunaturiste, kes tulevad laiast maailmast Eestisse ja leiavad mõne sellise sauna, millest nad varem kuulnudki pole. Mõelgem kas või meie ainulaadse suitsusauna peale.
Huvitav, kuidas on lood meie saunakultuurile nii omase õllejoomisega? Õlu kuulub tegelikult Oti saunaarsenali küll. Spordiklubis ehk mitte – on siis asi sportlikus atmosfääris või sealsete saunade pragmaatilises iseloomus, aga näiteks pärast trenni saunas käies ei teki tal tavaliselt õllejoomise mõtetki. Samas sõpradega leilitades on jahutav keelekaste täitsa omal kohal ja täiskarsklaseks Ott ennast ei pea. Aeg-ajalt on vaimu ja keha restart igati teretulnud ning, mis seal salata, oma osa on selles sageli ka mõistlikus koguses alkoholli. „Peaasi, et ennast ära ei kaota,“ manitseb Ott.
Isikliku sauna ehitamise plaani Ott veel ei pea. Mõttes on mõlkunud küll, et oma kodus spordiklubis või saunas käia oleks hiiglama tore, samas Oti jaoks peitub sauna võlu just selles rituaalis, mis kaasneb hea sõbra juurde sauna minemisega. Korterisse ei igatse Ott sauna kohe raasugi; palju parema meelega külastab ta mõnda sellist kohta, kus on kõik vajalik juba olemas. Näiteks Saunakülas (www.saunamaailm.ee/saunakula) saab mugavalt ühes kohas keha külmaga kosutada, eri tüüpi saunu külastada ja mõnusat keskkonda nautida. Jääb vaid üle kohale minna ja vaim vabaks lasta.
Oti ja Saunamaailma koostööst on üsna pea oodata õige põnevaid ettevõtmisi, nii et saunahuvilised võivad vihad kätte haarata ja valvele jääda!
Ott meenutab, kuidas ta sõbra juures Saaremaal saunatas. Nagu Eesti saunale kohane, käib korralik vihtlemine asja juurde. Tookord olid Oti seltsilisteks soliidses eas hollandlased, kellel polnud elus veel kordagi vihelda õnnestunud. Nende jaoks oli tegu äärmiselt kummalise tegevusega. Kuidas üks mees võtab järsku kätte ja hakkab teist meest nüpeldama? Aga läbi nad üksteist nüpeldasid ja tundsid sellest suurt mõnugi.
Autor: fitness.ee