Saun ja Ott Kiivikas: taastumise rituaal

Saun on Ott Kiivika jaoks korraga harjumus, taastumine ja väike vaimne taaskäivitus. See ei ole lihtsalt kuum ruum, kus pärast trenni istuda, vaid rituaal, mille mõju tuleb välja siis, kui sellele päriselt aega anda.

Miks saun Oti elus tähtis on

Nii võistlus- kui ka saunalava on Oti elus oma koha leidnud. Saunaspetsialistiks Ott Kiivikas ennast ei pea, aga saunastaaži on tal pikalt. Esimesed mälestused ulatuvad nõukogude aega, kui Ott oli 5-6-aastane põnn.

Oti pere majapidamises oli ruum sauna jaoks olemas, kuid päris oma sauna toona välja ei ehitatud. Nii käidi naabrite juures või Viljandi linnasaunas. Nagu paljud lapsed, ei osanud ka Ott alguses kuumas ruumis istumisest suurt rõõmu tunda. Puhtaks sai, ära pidi käima ja suuremat draamat sellest ei tehtud.

Hiljem on suhtumine muutunud. Ott nendib, et oskus sauna nautida tuleb sageli vanusega. Sama kinnitab tema 14-aastane tütar Christin-Amani, särav tulevane fitnessistaar, kes käib praegu meeleldi saunas ja ütleb, et naudib seda.

[pilt=13155]

Kuidas saun sportlast aitab

Praegu käib Ott saunas eelkõige emotsionaalse vajaduse pärast, aga sportlik kasu on samuti olemas. Ta ei nimeta 100-kraadises kuumuses istumist otseseks naudinguks. Pigem on väärtus selles tundes, mis tuleb pärast: rammestus, lõõgastus ja värskus korraga.

Ta toob võrdluse raske trenniga. Seeria ajal 200 kiloga kükkimine ei pruugi olla mõnus, aga pärastine energialaks ja tehtud töö tunne on pingutust väärt. Saun toimib tema jaoks sarnaselt.

Võistlusspordis on saunal ka praktiline roll. Enne võistlust võib olla vaja kehakaalu langetada. Kui nädala-kahega tuleb 4 kilo maha võtta ja rasvaprotsent on juba niigi madal, muutub saun väga oluliseks tööriistaks. Keha soojendatakse üles ning jahtumise ajal eraldub soojusenergia. See on kaalukategooriatega spordialadel tuntud viis viimase vee arvelt kaalu liigutada.

Soolasaunale on Ott leidnud veel ühe kasutuse. Lisaks surnud naharakkude eemaldamisele aitab see maha pesta võistlusgrimmi. Väike asi, aga lavainimese jaoks üsna praktiline.

Saun vajab aega, mitte kiirustamist

Oti jaoks ei ole tõsine saunatamine midagi sellist, kuhu joostakse sisse ja välja. Pärast trenni võib korraks maha istuda ja lihaseid lõdvestada, kuid suurem mõju tuleb siis, kui saunale eraldi aeg võtta.

Treeningpäeval on organism niigi koormuse all. Pulss on kõrgem ja keha töötab veel pärast trenni edasi. Kui sinna lisada tugev kuumus, võib tunne olla selline, et lihtsalt ei jaksa laval olla. Spordiklubis on juhtunud ka olukordi, kus liiga innukale saunatajale tuleb kiirabi kutsuda.

Ott rõhutab, et sportlase jaoks avaldub sauna suurem efekt korralikus 1,5-2-tunnise seanssidest koosnevas saunaprotseduuris. Iga nädal ei pea minema, aga kui vähemalt kord kuus leida 3–4 tundi korralikuks saunaks, ütleb organism aitäh.

„Sauna taastumist soodustav mõju on uuritud ja kindlaks tehtud. Praktikas on tunda, kuidas lihasvalulikkus kaob, liigesed pole enam jäigad, vereringe paraneb ja tuju tõuseb. See on sauna õige jõud,“ kinnitab Ott. Massaaži see päriselt ei asenda, sest hea inimese käega massaaži ei asenda miski. Aga mõningate mööndustega võib seda tema sõnul vaese mehe massaažiks nimetada küll.

[pilt=13156]

Saun, külm ja Eesti kombed

Talvel ei jäta Ott kasutamata võimalust jääauku hüpata. Linnas pole see alati võimalik, aga spordiklubis on ta ka lume sisse hüpanud. Tema sõnul on lumi isegi hullem. Jääaugus on vähemalt 0,5 kraadi, et vesi päris ära ei jäätuks, aga lumi on alati miinuses.

Regulaarsed külmaprotseduurid on jätnud oma jälje. Ott ütleb, et ei mäletagi enam, mis tunnet nohune nina tekitab. Pärast jäiste protseduuridega alustamist pole ükski haigus näole andnud.

Võistluste ja laagrite tõttu on Ott palju ringi reisinud ning eri riikide saunu proovinud. Suurt sensatsiooni pole ükski neist pakkunud. Enamik saunaliike on ka Eestis suuremates kompleksides olemas. Näiteks Saunakülast leiab vene, soome, türgi, infrapuna- ja aurusaunad. Meie suitsusaun on aga asi, mis paneb väliskülalise sageli päriselt kulmu kergitama.

Ja õlu? Oti saunaarsenali see kuulub, kuid mitte igas olukorras. Spordiklubis pärast trenni tal tavaliselt õlle mõtet ei teki. Sõpradega leilitades võib jahutav keelekaste aga omal kohal olla. Lihtne tõde: mõõt peab alles jääma. „Peaasi, et ennast ära ei kaota,“ ütleb Ott.

Isiklikku sauna Ott praegu ei plaani. Korterisse ta seda ei igatse. Sauna võlu on tema jaoks sageli just selles, et minnakse hea sõbra juurde, võetakse aeg maha ja tehakse kogu rituaal korralikult läbi. Näiteks Saunakülas (www.saunamaailm.ee/saunakula) saab ühes kohas külma, eri tüüpi saunu ja mõnusat keskkonda nautida.

Oti ja Saunamaailma koostööst on üsna pea oodata põnevaid ettevõtmisi, nii et saunahuvilised võivad vihad valmis panna.

Üks lugu Saaremaalt võtab Eesti sauna hästi kokku. Ott meenutab, kuidas ta oli sõbra juures saunas koos soliidses eas hollandlastega, kes polnud elus kordagi vihelda saanud. Alguses tundus neile veider, et üks mees võtab viha kätte ja hakkab teist nüpeldama. Aga lõpuks vihtlesid nad kõik läbi ja nautisid seda täiel rinnal.

KKK: saun ja taastumine

Kas saun sobib kohe pärast rasket trenni?

Vahel võib lühike saun lihaseid lõdvestada, kuid tugev saunaseanss on kehale omaette koormus. Kui pulss on pärast trenni kõrge, tasub võtta rahulikumalt.

Kui tihti võiks korralikult saunas käia?

Oti kogemuse järgi ei pea seda tegema iga nädal. Kui kord kuus leida 3–4 tundi korralikuks saunaks, võib sellest taastumisele palju abi olla.

Miks sportlased enne võistlust sauna kasutavad?

Peamiselt kehakaalu ajutiseks langetamiseks, kui rasvaprotsent on juba madal. See ei asenda toitumist ega treeningut, vaid on võistluseelne eraldi võte.

Autor: fitness.ee