päevitamine: kuidas nahka suvel säästa

päevitamine on Eestis petlikult lihtne asi: üks pilvine suvepäev rannas või aias võib õhtuks nahal selgelt tunda anda. Siit saad praktilise ülevaate, kuidas saada päikesest rõõmu nii, et nahk ei maksaks selle eest aastaid hiljem hinda.

Miks päevitamine nahale jälje jätab

Nahk ei lähe pruuniks sellepärast, et päike oleks talle “kasulik värv”. Päevitus on naha kaitsevastus. Kui ultraviolettkiirgus nahale jõuab, hakkavad melanotsüüdid tootma melaniini ehk tumedat pigmenti. See aitab osa kiirgusest kinni püüda, umbes nagu väike looduslik päikesevari.

Aga see vari ei ole lõputu. Eriti Põhja-Euroopas, kus paljudel inimestel on hele nahk ja melaniini vähem. Eestis võib kevadine päike tunduda nõrk, sest õhk on jahe ja tuul jahutab nahka. Tegelikult võib UV-kiirgus juba aprillis või mais olla piisav, et nina, õlad ja kukal ära põletada.

Päikesekiirgusest räägitakse tavaliselt kahe tähepaari kaudu: UVA ja UVB. UVB jõuab rohkem naha pindmistesse kihtidesse ja on tihedalt seotud päikesepõletusega. UVA tungib sügavamale ning seostub naha enneaegse vananemisega. Lihtne tõde: kui nahk läheb punaseks, on kahjustus juba toimunud.

See ei tähenda, et suvel peaks aknast välja vaatama ja kardina kinni tõmbama. Päike on osa elust. Küsimus on koguses, ajastuses ja kaitses.

Kuidas päevitamine mõistlikumaks teha

Kõige parem kaitse algab enne, kui nahk kipitama hakkab. Kui tead, et oled väljas kauem kui lühike jalutuskäik, pane päikesekreem peale juba kodus. Vali kreem, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Igapäevaseks kasutuseks sobib paljudele SPF 30, pikemaks rannapäevaks või sportimiseks on mõistlik tugevam kaitse, näiteks SPF 50.

Üks tavaline viga on see, et kreemi pannakse liiga vähe ja ainult korra. Kui käid ujumas, higistad või pühid end rätikuga, väheneb kaitse kiiresti. Õues sportides, näiteks jooksuringil või rattaga sõites, saab eriti palju päikest nägu, kael, kõrvad, käsivarred ja sääred. Need kohad ununevad kergesti.

Kella 10 ja 16 vahel on päike suvel kõige tugevam. Kui saad valida, tee pikem trenn hommikul või õhtul. See on nahale parem ja sageli ka kehale kergem, sest kuumus ei söö jõudu ära. Sama kehtib rannas olemise kohta: varjus istumine ei ole nõrk valik, vaid tark valik.

Riided aitavad samuti. Nokamüts või laia äärega müts kaitseb nägu ja peanahka. Päikeseprillidel võiks olla UV-kaitse, mitte ainult tume klaas. Tume klaas ilma kaitseta võib olla isegi halb mõte, sest pupill laieneb ja silma jõuab rohkem kiirgust.

Praktilised võtted enne randa ja trenni

Kui plaanid päeva Pärnu rannas, järve ääres või välikohvikus, mõtle kaitse läbi nagu veepudel või trennikott. Kreem, müts, prillid ja kerge pikkade varrukatega särk ei võta palju ruumi, aga võivad päästa valusast õhtust.

Peegeldavad pinnad teevad päikese tugevamaks. Vesi, hele liiv ja isegi lumi võivad UV-kiirgust nahale tagasi peegeldada. Seepärast võib kevadine suusamatk või varasuvine paadipäev lõppeda põletusega ka siis, kui ilm ei tundu kuum.

Ole tähelepanelik ka ravimite suhtes. Mõned ravimid, sealhulgas osa akneravis kasutatavaid antibiootikume, võivad muuta naha päikese suhtes tundlikumaks. Kui alustad uut ravimit ja plaanid palju õues olla, küsi arstilt või apteekrilt üle. See on väike küsimus, aga võib hoida ära suure ebamugavuse.

Aga solaarium? Ausalt öeldes ei ole see ohutu otsetee. Solaariumis saad samuti UV-kiirgust, tihti väga tugeval kujul. Nahk võib küll kiiresti pruunimaks minna, kuid vananemise ja nahakahjustuse risk ei kao kuhugi. Kui tahad jumet ilma UV-kiirguseta, on isepäevituv kreem nahale leebem valik. Tulemus püsib tavaliselt mõned päevad ja vajab harjutamist, kuid see ei põleta nahka.

Päevitamise juures tasub hoida mõtet lihtsana: eesmärk ei ole võimalikult pruun nahk võimalikult kiiresti. Eesmärk on nautida suve nii, et nahk jääks terveks ka siis, kui tänane rannapäev on ammu unustatud.

KKK: päevitamine

Kas pilvise ilmaga peab päikesekreemi kasutama?

Jah, kui oled pikemalt õues. Pilved vähendavad osa päikese mõjust, kuid UV-kiirgus võib ikkagi nahani jõuda. Eriti kehtib see kevadel ja suvel.

Kas kerge päevitus on nahale ohutu?

Kerge jume ei tähenda automaatselt suurt kahju, aga päevitus on siiski märk sellest, et nahk reageeris UV-kiirgusele. Mida vähem põletust ja liigset päikest, seda parem.

Mida teha, kui nahk on juba ära põlenud?

Mine päikese käest ära, jahuta nahka õrnalt ja joo vett. Ära kraabi ega koori põlenud nahka. Kui põletus on tugev, tekivad villid või halb enesetunne, küsi nõu arstilt.