Proteiinifraktsioonid: mida teadus ütleb?

Proteiinifraktsioonid on vadakuvalgu üks müstilisemaid teemasid. Tootjad lubavad palju, kuid tegelik pilt on keerulisem — bioaktiivsed ühendid ei pruugi kunagi vereringesse jõuda.

Miks proteiinifraktsioonid nii keerulised on?

Vadakupulber sisaldab tõepoolest huvitavaid bioaktiivseid fraktsioone. Teadlased oskavad neid peenete aparaatidega eristada ja välja filtreerida. Suurtes annustes on neil täheldatud omapäraseid mõjusid inimese organismile. Siit on aga pikk maa selleni, et tavalises vadakupulbris leiduvatel fraktsioonidel oleksid samad mõjud.

Probleem on selles, et bioaktiivsed fraktsioonid on äärmiselt tundlikud. Töötlemine, kuumutamine ja isegi normaalne seedimine võivad nad hävitada. Kes otsustab, millised fraktsioonid üleüldse eralduvad pikkadest proteiiniahelatest ning sellisel määral, et neil oleks mingisugune mõju?

Proteiinifraktsioonid ja seedimine — teadmata territoorium

Ausalt öeldes: keegi ei tea täpselt, kuidas vadakuvalk meie maos ja soolestikus laguneb. Lagunemine toimub ettearvamatult ja sõltumatult muudest protsessidest. Osades uurimustes on suudetud näidata immuunsüsteemis toimuvaid muutusi pärast vadaku tarbimist — kuid nende muutuste tegelikud põhjused on praktiliselt teadmata.

On üks erand. Pikematel peptiidahelatel, nagu immunoglobuliinil, on kehas omapärane transportmehhanism — pinotsütoos. Vastsündinutel ja väikelastel haaratakse pikad immunoglobuliinid seedekanalist tervel kujul ning viiakse lagundamata ahelatena vereringesse immuunkaitses osalemiseks. Sama mehhanism laseb mõnikord vereringesse ka teisi pikki valgufraktsioone, mis tegelikult sinna ei peaks sattuma — sellest tulevad väikelastel toiduallergilised reaktsioonid.

Lapse kasvades see mehhanism hääbub. Toiduallergia kohta öeldaksegi, et selle esinemine väheneb lapse kasvades ning võib lõpuks sootuks kaduda. Täiskasvanul ei tööta pinotsütoosi mehhanism enam samal moel.

Mis siis tegelikult juhtub? Võib-olla osa fraktsioonidest liigub samamoodi ka täiskasvanueas — muidu oleks kogu fraktsioonidebatt täiesti mõttetu. Aga mõned spordis sageli mainitud valgufraktsioonid on nii pikad aminohappeahelad, et nende transport läbi soolestiku limaskestade tundub bioloogiliselt ebatõenäoline.

Mida see tarbijale tegelikult tähendab?

See, et meid huvitavad fraktsioonid on pulbris olemas, ei tähenda veel, et nad jõuaksid samal kujul vereringesse ning avaldaksid soovitud mõju. Tootjate turundus ja teadusuuringud on veel kaugel üksteisest.

Üks positiivne erand on vererõhku alandav vadakupeptid, mille kohta on rohkem tõendeid kui enamiku teiste fraktsioonide puhul. Muus osas vajab valdkond veel rohkesti lisauurimist.

Lihtne tõde: vadaku nõudlus kasvab maailmas kiiremini kui pakkumine. See tähendab, et lähitulevikus hakkavad hinnad tõusma — ja turundusse surve fraktsioonide kasulikkust üle paisutada kasvab sellega kaasa.

Kõigest hoolimata on vadakuvalk ehk kõigi aegade parim sportlaste toidulisand. Temas on palju proteiini ja ta seguneb hästi. Ta sisaldab palju hargnenud ahelaga aminohappeid ning rohkesti glutamiini, kusjuures maitse on täiesti talutav. Need faktid on väga määravad — olenemata sellest, mida fraktsioonide kohta veel välja uuritakse.

KKK — korduma kippuvad küsimused

Kas proteiinifraktsioonid jõuavad päriselt vereringesse?

Teadus ei anna sellele kindlat vastust. Mõned fraktsioonid võivad seedimise üle elada, kuid enamiku puhul on tõendid nõrgad. Laboratoorsetes tingimustes isoleeritud fraktsioonide mõjud ei ole otseselt ülekantavad tavalise vadakupulbri tarbimisele.

Miks bioaktiivsed fraktsioonid hävivad?

Fraktsioonid on tundlikud kuumuse, happesuse ja ensüümide suhtes. Tootmisprotsess ja maohape saavad paljudele neist saatuslikuks juba enne, kui nad soolestikuni jõuavad.

Kas vadakuvalku tasub sellegipoolest tarbida?

Jah. Vadaku peamised eelised — kõrge proteiinisisaldus, BCAA-rohkus, glutamiin ja hea seeduvus — on hästi dokumenteeritud ega sõltu fraktsioonidebatist. Fraktsioonid on lisaväärtus, mida uuritakse; proteiinisisaldus on see, miks valdav osa spordiinimesi vadakut joob.

Tõlge ajakirjast Body; Autor: Timo Kosonen

Autor: Greta

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.