Sumo jõutõmme: soomlaste tehnika
Sumo jõutõmme on selle loo keskmes, sest just selle variandiga ehitasid paljud Soome tõmbajad oma parimad tulemused. Siin ei ole imerohtu. On asend, puusade töö, tugev selg, kõht, haare ja aastatepikkune raske töö.
Sumo jõutõmme ja tehnika algus
Veli Kumpuniemi on öelnud, et kui tema jalgade ja kangi vahele jääb tõmbe alguses kasvõi pool tolli, siis jääb see kang ka tõmbamata. See kõlab karmilt, aga jõutõmbes ongi algasend vahel kogu tõmbe võti. Pool sammu vales kohas ja kang liigub kehast eemale. Siis peab alaselg tegema töö, mille oleks pidanud tegema puus.
Tavapärase tõmbestiiliga tõmbajatel teeb suure osa tööst selg. Soomlaste sumo variandiga tõmbajad jagunesid aga laias laastus kahte leeri. Raimo Välineva ja Hannu Malinen, 1988 aasta IPF Maailma meister, kasutasid palju puusade tööd. Raimo Välinevat peeti isegi sellise sumo stiili leiutajaks, mis pani puusad tõmbe alguses maksimaalselt tööle.
Kui inimene on proovinud mõlemat tõmbestiili, võib vahe olla üllatavalt suur. Ari Virtanenil, Jarmo Virtaneni nooremal vennal, oli üks puhtamaid jõutõmbe tehnikaid, mida Soome ringkondades nähtud. Kui ta raskuse maast lahti sai, tõmbas ta selle enamasti lõpuni. Ari parim tõmme tavapärase stiiliga oli 260 kg, sumo stiilis aga 307.5 kg, seda 1991 aasta Maailma meistrivõistlustel.
Pirjo Savola, kes oli kehakaalu klassis 56 kg Euroopa rekordi hoidja tulemusega 202.5 kg, tõmbas tavapärases stiilis 165 kg. Need numbrid näitavad lihtsat asja: tehnika ei ole kosmeetika. Õige stiil võib muuta seda, kui hästi keha oma jõudu kangile üle kannab.
Kuidas sumo jõutõmme tööle panna
Veli Kumpuniemi, Janne Toivanen ja Aarre Käpylä olid tugevate selgadega sumo tõmbajad. Nende puhul jäi silma, et nad sirutasid esmalt jalad, lukustasid need ja alles siis tõmbasid selja lõpuni sirgeks. Aarre Käpylä tõmbas tavapärases stiilis näiteks 300 kg ga 10 x, kuid ka tema puhul tegid puusad suure osa tööst ja jalad olid tõmbe ajal praktiliselt sirged.
Sarnast joont kasutas ka 8 x IPF Maailma meister Jarmo Virtanen. Temast räägiti tihti, nagu oleks talle antud ideaalne kehaehitus jõutõmbeks. Tegelikult oli see liiga lihtne seletus. Ka temal oli nüansse, mida parandada, ja ta oli tohutu töömees. Luu pikkused võivad aidata, aga kang ei tõuse ainult anatoomia pärast.
Ühel korral näitas Jarmo vahet lõdvestunud õlgadega ja pinges, üles tõstetud õlgadega tõmbamise vahel. Langetatud ja lõdva õlaga sumo stiilis tõmmates oli liikumisteekond ca. 30 cm lühem kui tavapäraselt nõgusa seljaga tõmmates. See on jõutõmbes suur vahe. Mida lühem tee ja parem kangi asend, seda vähem läheb jõudu raisku.
Paljud head tõmbajad on soovitanud enne õppida selgeks tavapärane tõmme ja alles siis liikuda sumo stiili juurde. Põhjus on lihtne: tavapärane tõmme õpetab keha kangi suhtes ausalt tööle. Reijo Kiviranta, Kullervo Lampela ja teised rõhutasid kahte asja. Esiteks peaksid põlved lähteasendis olema üle kangi. See toob puusad kangile lähemale ja teeb luukangide nurgad soodsamaks. Teiseks võiks jalgu natuke välja pöörata. See aitab lõpus lukustada ja suurematel tõmbajatel paremini puusalihaseid kaasata.
Baasjõud, töövõime ja taastumine
Vana kooli tõmbajatel oli tihti tugev üldfüüsiline põhi. Paljud tegid rasket füüsilist tööd. Paljudel oli ka klassikalise tõstmise taust. See andis jõusaalis baasi, mida ei saa ühe kuuga juurde osta ega ühe kavaga teeselda.
Tänapäeval teevad paljud jõutõstjad füüsilist tegevust ainult treeningul. See ei ole tingimata vale, aga üldine töövõime peab ikkagi kuskilt tulema. Mõõdukas aeroobne töö, kere keskosa treening ja liikuvus võivad aidata kehal koormust taluda. Janne Toivanen tegi kuuel korral nädalas hommikuti kõhtu ja külgi ning lisas alaselja tõmbetrennidele vahel aeroobset ja venitusi. Tema programm oleks paljudele liiga karm, aga temale see sobis. Ta suutis sellest taastuda.
Sarnaselt treenis ka Ismo Lappi. Suur aktiivsus hoidis keha rasvaprotsendi madalamal ja taastumine püsis korras. See ei tähenda, et iga tõmbaja peaks sama mahtu kopeerima. Pigem on mõte selles, et ainult üks raske tõmbepäev nädalas ei pruugi ehitada kogu keha valmis suureks tõmbeks.
Soome rammumeeste näited on selles mõttes kõnekad. Hetkel tõmbas 5 6 nende rammumeestest vähemalt 365 kg või rohkemgi. Võistlushooaeg oli pikk ja sel ajal oli jõutreening pigem taastav või hoidev. Samas erinevate asjade vedamine, tirimine, kivide tõstmine, kummi kantimine ja autode tõstmine panid pidevalt tööle samu lihaseid, mida on vaja tugeva jõutõmbe jaoks.
1998 aasta septembris tõmbas Jukka Laine 365 kg, kuigi otsest jõutõmmet oli ta suve jooksul teinud vaid kahel korral. Ta võistles palju rammumehes ja osales ka mõnel jõutõstmise võistlusel. Jouko Ahola jõutõmme püsis samal tasemel ka siis, kui ta seda harva tegi. Enne võistlusi tegi ta lühikese spetsiaalse jõutõmbe tsükli ja kergitas viimasel korral tõmbe 387.5 kg peale. Janne Virtanen ja Juha Räsänen on mõlemad ametlikult tõmmanud 362.5 kg, treeningu parim tulemus on olnud 380 kg.
Sumo jõutõmme vajab abistavat tööd
Paljud Soome tõmbajad kasutasid palju abistavaid harjutusi. Kaks lihasgruppi said eriti palju tähelepanu: ülaselg, eriti lailihas, ja kõhulihased. See on loogiline. Selg hoiab kangi kehas, kõht hoiab kere koos. Kui üks neist järele annab, läheb asend laiali.
Veli Kumpuniemi puhul räägiti tihti toorest jõust. Põhjus oli selge. Ta tegi lõuatõmbeid 90 kg lisaraskusega 5 6 korda, kangiga ettekallutatult tõmbeid 180 kg ga ning ühe hantliga ettekallutatult tõmbeid 8 10 korda 85 kg hantliga. Tema jaoks oli see tavaline abistav töö, mitte eraldi eesmärk.
Lõuatõmbed lisaraskusega olid Soome jõutõmbajate seas üsna tavalised. Allatõmmetel varieeriti haardeid ja käepidemeid. Ano Turtiainen tegi palju ploki allatõmbeid, kasutas eri käepidemeid, lisas vahel sõudmisi ja rind toetatud kangitõmbeid ettekallutatult. Vana kooli tegijad tegid palju ka õlgade tõstmisi.
Seitsmekümnendate lõpu ja kaheksakümnendate aastate head tõmbajad tegid kõhule palju istesse tõuse eri nurkade alt ja lisaraskusega. Põikilihastele tehti kangi või hantliga kerekallutusi. Tehti ka jõutõmmet ühe käega. Hiljem tulid rohkem jalgade tõsted, crunches trenazööril ja muud kõhulihaste harjutused. Populaarseks sai ka kõhuratas, mida paljud tegid põlvedel, ketas seljal. See viis koormust rohkem kõhule ja vähem puusapainutajatele.
Alaselga treeniti otseselt peamiselt põhitõstete kaudu: kükkide ja tõmmetega. Muidugi kasutati ka ülesirutusi, sageli lisaraskusega. Rauno Rinne tegi neid palju ja tõmbas 100 kg selt 362.5 kg. Vana kooli mehed tegid palju ka Good Morning harjutust, enamasti pärast kükki, seeriaid pikkusega 5 10 kordust. See oli vahepeal unustatud, kuid tuli hiljem tagasi.
Ano Turtiainen tegi WPO võistlustel korraliku 318 kg tõmbe. Võistlusteks valmistudes kasutas ta tõmmetel kummilinte ja tegi alati paar seeriat ka kettidega. Selline töö õpetab kangi kiirendama ning hoiab keha pinges läbi kogu liikumise.
Jarmo Virtanen ja jõutõmbe õppetunnid
Jarmo Virtanenit peeti üheks Euroopa parimaks jõutõstjaks. Ta oli väga hea jõutõmbaja ja tugev kükkija. Tema taust selgitab palju. Nooruses treenis ta nii jõutõstmist kui klassikalist tõstmist, mängis jalgpalli ja tegi füüsilist tööd. Üldine vormisolek oli kõrge ja mitmekesine.
IPF i 9 x Maailma meistrina kasutas ta palju variatsioone. Ta tegi eeskükke ja tagakükke, kõrge ja madala kangi asetusega, eri jalgade vahedega. Jõutõmmet tegi nii tavapärases kui sumo stiilis. Ta ise arvas, et tavapärases stiilis oli ta ehk pisut rohkem tõmmanud, kui arvestada kokku treeningud ja võistlused. Vahel kasutas ta ka väga laia rebimise haaret.
Üks tema variatsioonidest oli tõmme sumo stiilis 3 cm alustelt. Mõnikord läks ta selles väga kõrgele. Tema parim tulemus selles variatsioonis oli 315 kg. Tavapärases stiilis tegi ta ka seeriaid nii, et enne kangi maha panemist tegi pausi ega lasknud raskust päris maha. Nii alustas ta uue tõmbe juba staatilise pinge alt. Eesmärk oli arendada staatilist jõudu ja vastupidavust.
Kui Jarmo kasutas sumo stiili, tegi ta iga korduse nii, nagu see oleks esimene tõmme. Tema arvates oli kangi põrgatamine puhas raiskamine, eriti sumo puhul. Kiirust ja plahvatust arendas ta high pulls harjutusega. Tõlkijalt: vaata www.youtube.com.
Kaheksakümnendatel oli tema tehnika eriti puhas, enne kui puusavigastus seda mõjutas. Tehnika arendamisel oli suur osa kükkimisel. Ta kasutas vahel väga laia jalgade vahet, mõnikord ka Smithi pinki, ja püüdis kükkida nii püstiselt kui võimalik. Lisaks harjutas ta tehnikat ilma raskuseta peegli ees peaaegu igal treeningpäeval.
Abistava tööna tegi ta palju kõhtu, kuid Good Morning harjutust mitte kunagi. Ta tundis, et see teeb teda jäigaks ja kangeks. Tema jaoks oli tähtis lõdvestunud olek, eriti ülakehas. See pidi aitama leida kükiks ja tõmbeks soodsad luukangide asendid. Jarmo ei läinud saalis tavaliselt maksimumini ja tema treeningtõsted jäid enamasti alla 300 kg. Võistlusel oli ta aga teine mees.
1988 aastal tõmbas ta 358 kg üles 2 x. Esimesel katsel tõmbas ta raskuse üles, kuid lasi selle enne signaali maha. Samal katsel vigastas ta kätt. Ta tuli tagasi ja proovis rebestatud käelihasega sama raskust uuesti. Raskus tuli taas üles, kuid enne lubavat signaali libises haare ja kang kukkus alla.
Aasta varem võistles ta 75 kg klassis Norras. Avakatsel alistas ta 307.5 kg. Seejärel läks ta kohe maailma rekordi peale 332.5 kg ja tõmbas ka selle üles. Kaks korda ründas ta 340.5 kg, kuid haare sai saatuslikuks ja 340.5 kg jäi alistamata. Haare oli tema pidev probleem.
Enne kui haarde probleem lõpuks paranes, vigastas ta reielihase välimist pead. Armid jäid sellest pikaks ajaks. Üheksakümnendatel muutus haare paremaks ja kui see oleks olnud koos kaheksakümnendate vigastusteta tehnikaga, oleks Jarmo tõenäoliselt veel rohkem tõmmanud. 370 375 kg oli tal kindlasti sees. Sellise tõmbega oleks kogusumma 900 kg tulnud kokku ilusti.
KKK: sumo jõutõmme ja Soome kool
Kas sumo jõutõmme sobib kõigile?
Ei pruugi. Mõnele sobib paremini tavapärane stiil, mõnele sumo. Vahe tuleb puusade liikuvusest, kehaehitusest, selja tugevusest ja sellest, kui hästi inimene suudab algasendis pinget hoida.
Miks soomlased nii palju abistavat tööd tegid?
Sest suur tõmme ei sõltu ainult alaseljast. Ülaselg, kõht, puusad, haare ja üldine töövõime peavad koos töötama. Lõuatõmbed, kõhutöö, ülesirutused ja erinevad tõmbevariatsioonid ehitasid seda tervikut.
Mis on Jarmo Virtaneni suurim õppetund?
Lihtne tõde: tehnika ja töövõime peavad käima koos. Jarmo oli andekas, aga ta ei toetunud ainult andele. Ta harjutas asendit, kasutas variatsioone, hoidis keha üldiselt tugevana ja oli võistlustel erakordselt sitke.
Meil on olnud palju häid tõmbajaid ja meil oli/on Jarmo Virtanen. Reijo Kiviranta, 1981 aasta 110 kg kehakaalu Maailma meister, ütles selle tabavalt: see, kes tõstab kõige rohkem, see on ka kõige kõvemini treeninud. Pole mingeid saladusi, ainult suur tahe ja raske töö. Kui tahad olla parimate seas, peab jõutõmme olema tõsiselt võetud.
Finnish Deadlift Secrets Sakari Selkäinaho
Tõlkinud: Janar Rückenberg
Tule trenni! ArtGym
