Spordimassaashiga parem kehatunnetus

Spordimassaashiga saab keha vahel justkui uuesti kuulama panna. Kui lihas on kaua pinges olnud, ei pruugi inimene seda enam märgata, kuni liigutus muutub kohmakaks või valu tuleb ootamatult.

See artikkel selgitab, miks lihaskonna tunnetus võib treeningu, tööasendi ja pinge all tuhmuda ning kuidas spordimassaaž aitab pinged taas selgemalt esile tuua.

Miks spordimassaashiga kehatunnetus paraneb?

Pikka aega valju muusikat kuulates võib juhtuda, et keerad heli tasapisi juurde. Alguses tundub kõik normaalne. Alles siis, kui keegi teine tuppa astub, ütleb ta kohe: heli on liiga tugev. Keha on lihtsalt kohanenud.

Sarnane asi võib juhtuda lihastega. Kui treeningute arvu ja koormust suurendatakse vähehaaval, harjub närvisüsteem survega. Lihas võib olla jäik, kuid inimene ei tunne seda enam selgelt. See ei tähenda, et pinge oleks kadunud.

Valu on keha hoiatussignaal. Kui valu puudub, tundub kõik korras. Aga just siin tekibki oht: koormus koguneb kudedesse märkamatult. Lihas muutub kangemaks, elastsus väheneb ja liigutuse kvaliteet langeb.

Ausalt öeldes on see tuttav paljudele, kes treenivad järjepidevalt. Täna on õlg natuke kange. Homme on alaselg veidi väsinud. Paari nädala pärast on tunne juba nii tavaline, et seda ei peeta enam märgiks. Siis piisab ühest kehvast tõmbest või pöördest.

Kuidas spordimassaashiga lihaseid taas tajuda?

Spordimassaaži mõte ei ole ainult lihast “pehmeks mudida”. Hea käsitlus annab närvisüsteemile uut infot. Manuaalsed võtted mõjutavad lihaseid, kõõluseid ja mehhaanoretseptoreid ehk retseptoreid, mis aitavad ajul aru saada, mis kehas toimub.

Lihtne tõde: kui info lihasest on ebatäpne, on ka liigutus ebatäpsem. Koordinatsioon võib nõrgeneda, kuigi inimene ise arvab, et treenib samamoodi nagu alati. See suurendab venituste, rebendite, deformatsioonide ja koormusmurdude riski.

Paljud sportlased märkavad pingeid eriti pärast pausi. Näiteks pärast võistlusperioodi võib massaažist mõnda aega eemal olla. Kui seansid uuesti algavad, tuntakse alles siis, kui pinges mõni lihas tegelikult on. Mõni koht võib olla isegi valus, kuigi enne seanssi ei pannud seda tähelegi.

Seda võib kirjeldada närvisüsteemi reaktiveerimisena spordimassaaži abil. Keha ei saa juurde uut lihast ega uut liigest. Ta saab parema pildi sellest, mis olemas on.

Mis siis tegelikult juhtub?

Pinge ei kao alati ühe hetkega. Küll aga võib inimene pärast seanssi selgemalt aru saada, kus keha hoiab end kinni. See on oluline, sest tunnetus tuleb enne muutust. Kui sa ei taju pinget, ei oska sa seda ka treeningus arvestada.

Näiteks võib inimene märgata, et üks puus liigub küki ajal kehvemini, õlavöö ei lõdvestu surumisel või sääred on jooksu järel tavalisest raskemad. Need on praktilised märgid, mitte müstika.

Spordimassaashiga abi ka istuva töö korral

Sama muster ei puuduta ainult sportlasi. Väga sageli tekib see inimestel, kes istuvad palju arvuti taga. Turja ja õlavöö lihased on päevast päeva pinges. Staatiline tööasend ja vaimne pinge hoiavad lihaseid töös ka siis, kui inimene ise arvab, et ta lihtsalt istub.

Alguses ei pruugi olla valu. Vahel ilmneb hoopis peapööritus või peavalu. Mõnel juhul võib peegeldusvalu anda tunda kõrvas, silmas või hambas. Siis otsitakse põhjust mujalt, tehakse uuringuid ja tulemused võivad olla normaalsed.

Kui tegelik põhjus on lihaspinge, hakkab inimene pärast 2-3 massaažiseanssi sageli oma turja ja õlavöö seisundit paremini tajuma. Ta saab aru, millal õlad tõusevad üles, millal lõug liigub ette ja millal hingamine jääb pinnapealseks.

See teadmine on väärtuslik. Mitte selleks, et massaaž asendaks liikumist, und või mõistlikku koormust, vaid selleks, et inimene oskaks oma keha õigel ajal kuulata.

Praktilised märgid, mida jälgida

Spordimassaaži vajadust ei pea hindama ainult valu järgi. Vahel on valust olulisem see, kuidas keha liigub ja taastub. Kui liigutus muutub puiseks, soojendus venib pikaks või tavaline treening tundub järsku raskem, tasub tähele panna.

• Lihas tundub jäik ka pärast soojendust.
• Üks kehapool liigub teisest tuntavalt kehvemini.
• Treeningujärgne kangus ei taandu tavapärase ajaga.
• Kael, turi või alaselg on pidevalt pinges.
• Tekivad peavalud või peegeldusvalud, mille põhjus pole selge.
• Koordinatsioon ja liigutuse täpsus on halvenenud.

Sportlase jaoks on kehatunnetus osa töövahenditest. Kui treenitakse peaaegu iga päev võimete piiri lähedal, peab teadma, millal keha on valmis ja millal ta ainult “kannatab ära”. Sama kehtib treeneri kohta, kes teeb sageli koormusega kaasa aeroobikas, jõusaalis, pallimängus või muus rühmatreeningus.

Lihaste jäikus vähendab töövõimet ja elastsust. See on põhjus, miks spordimassaaži ei tasu näha luksusena. Õigel ajal tehtuna on see üks viis hoida närvisüsteem, lihased ja liigutus omavahel paremas kontaktis.

KKK: spordimassaashiga seotud küsimused

Kas spordimassaaž peab olema valus?

Ei pea. Tugev tunne võib olla normaalne, eriti pinges piirkonnas, kuid valu ei ole eesmärk. Hea massaaž aitab pinget märgata ja mõjutada, mitte lihtsalt hambad ristis ära kannatada.

Millal peaks sportlane massaaži kaaluma?

Kui lihased on pidevalt jäigad, liigutus muutub ebatäpseks või taastumine venib, on põhjust keha seisund üle vaadata. Eriti oluline on see suure koormuse ja võistlusperioodi ajal.

Kas istuva töö tegija saab samuti abi?

Jah. Turja, kaela ja õlavöö pinged on istuva töö puhul väga tavalised. Massaaž võib aidata neid pingeid paremini tajuda ning toetada teadlikumat kehahoidu.

Tule massaaži! https://ondi.ee/

Autor: Üllari Ots

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.