27. juuni 2011

Suur mees: kulturismi suuruse tegelik mõõt

Suur mees: kulturismi suuruse tegelik mõõt

Suur mees ei tähenda kulturismis lihtsalt seda, et inimene täidab ukseava ära. Vahel näeb riietes suurem välja see, kellel on rohkem kaalu, aga laval loeb hoopis lihase kuju, kuivus ja kvaliteet.

Kui ma teisipäeva hommikul kell pool kümme kooli jõudsin, olid teised õpetajad juba pildistamiseks valmis. Mina tormasin viimasel hetkel kohale, silusin peegli ees juukseid ja kuulsin fotograafi hüüatust: „Noh, ei olegi see mees nii suur midagi!“ Ilmselt oli keegi jõudnud öelda, et puudu on veel üks õpetaja, see SUUR kehalise kasvatuse õpetaja.

Miks suur mees tekitab nii palju segadust?

Ausalt öeldes ajab selline märkus mind vahel pahaseks. Mitte seepärast, et keegi tahaks halvasti öelda. Pigem seepärast, et sõna „suur“ tähendab eri inimestele täiesti eri asju.

Tavainimene vaatab tihti ainult üldist mahtu. Kui keegi on laiema jopega, raskem ja ümaram, siis tundubki ta suurem. Kulturismis ei piisa sellest. Kui tahad tõesti suurt inimest näha, siis võib mõelda nende 400 kg kaaluvate ameeriklaste peale, kes on end nii suureks söönud, et ei tule enam oma kehaga toime. See on absoluutne suurus. Sportlik suurus on midagi muud.

Mul on vend Silvar, kes on enamiku ajast minust 7 – 10 kg raskem. Riietega vaadates on ta minust selgelt suurem. Tal on korralik lihasmass, aga ka suurem rasvaprotsent. Seltskonnas olen kuulnud küll, et kui vend kulturismis võistleks, võiks ta mind vabalt võita. See näitab hästi, kui võõras on kulturism paljudele inimestele.

Suur mees kulturismis: kaal ei räägi kõike

Kulturismis ei vaadata ainult seda, mitu kilo inimene kaalub. Vaadatakse, kui palju sellest kehast on lihas, kui nähtavad on jooned, kui kuiv on vorm ja kuidas keha laval välja näeb. Kui ma ei näe 24/7 välja nagu võistluslaval, ei tähenda see, et midagi oleks valesti. Võistlusvorm on eraldi seisund, mitte igapäevane olek.

Olen sugulastele sünnipäevalauas selgitanud, et jah, vend võib olla minust 7 – 8 kg raskem. Riietega lisab see talle visuaalset suurust. Aga kui me läheksime koos kohe lavale, oleks pilt teine. Mina oleksin lavalt näha, tema „kaoks ära“. See kõlab karmilt, aga just nii töötab ala, kus rasvaprotsent ja lihase kvaliteet määravad palju.

Mina võin olla kergem, kuid kui rasvaprotsent on öö ja päev, siis muutub kogu võrdlus. Huvitav on see, et muudes asjades räägitakse kvaliteedist kogu aeg. Kvaliteet maksab. Aga mehe suurust hinnates unustatakse kvaliteet äkki ära.

Kuidas kulturisti vormi päriselt hinnata?

Võtame näiteks Kiivikas ja Murumets. Kui nad astuksid mõlemad T-särkides ruumi ja välismaine publik neid ei tunneks, pakuks enamik ilmselt, et kulturist on Murumets. Ott võiks nende silmis olla ehk sportvõimleja. Tavainimesele loeb väline mass.

Aga kui panna Muru ja Ott lavale, grimmiga ja tugeva valguse alla, võib pilt muutuda täiesti teiseks. Mis sest, et kaaluvahe võib – olla neil meestel koguni 30 – 40 kg. Laval ei peida T-särk midagi. Seal tuleb välja, kellel on vorm, kellel on lihase eraldatus ja kelle keha peab võrdluse välja.

Sama kehtib minu enda kohta. Üks naisõpetaja ütles hiljuti, et ma pidavat nüüd hoopis kuidagi väike olema. Suur, väike, väike, suur. Võta sa kinni. Vastasin, et minu alal maksab kvaliteet. Võin ennast rahulikult 110 kg peale süüa, aga siis on sooned ja kiud kadunud ning võistlustel see head tulemust ei too. Kaalu kontrolli all hoidmiseks üritan iga päev 20 km ratast sõita.

Suur mees ja aus võrdlus teistega

Omaette teema on see, kui keegi tuleb minu säärega võrdlema oma säärt, reit või kätt. Võrrelda võib, aga siis teeme seda sama rasvaprotsendi juures. Kui reie ümbermõõtu võrdlevad mehed, kellest ühe rasvaprotsent on 11 ja teisel 28 või 32, siis ausalt öeldes ei ole siin palju võrrelda.

See on umbes sama, nagu kaks sama rasvaprotsendiga meest mõõdaksid kätt, aga üks teeks seda kampsun seljas. Numbrid võivad tunduda sarnased, kuid sisu on erinev. Kulturismis on sisu just see, mis loeb.

KKK

Kas suurem kehakaal tähendab paremat kulturisti?

Ei tähenda. Kehakaal on ainult üks number. Kulturismis hinnatakse lihasmassi, proportsioone, kuivust, eraldatust ja seda, kuidas vorm laval tervikuna mõjub.

Miks kulturist näeb laval teistsugune välja?

Võistlusvorm on ajutine ja väga täpne seisund. Valgus, grimm, kuivus ja poseerimine toovad lihased esile viisil, mida igapäevases riietuses näha ei ole.

Kas tavainimese suuruse hinnang on vale?

Mitte pahatahtlikult vale, aga sageli poolik. Ilma ala tundmata vaadatakse peamiselt välist mahtu, mitte keha koostist ega lavavormi kvaliteeti.

Selline mõtisklus sedakorda.

Autor: Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.