Superhiired ja lihaste tulevik: mida teadus näitab

Kas lihased saavad kasvada ilma ühtegi kordust tegemata? Kõlab ulmeliselt, aga teadlased on loonud superhiired, kellel on märgatavalt rohkem lihasmassi ja jõudu kui tavalistel liigikaaslastel — ning seda üksnes geneetilise manipulatsiooni toel. Mis see tähendab tuleviku treenija jaoks?

Kuidas superhiired loodi?

Teadlased süstisid hiirtesse DNA-ga seonduvat lihast kasvatavat geeni. Juba 1 kuu vanusena erinesid need loomad oma kaaslastest silmnähtavalt: rohkem jõudu, rohkem lihasmassi. Mis veelgi huvitavam — vananemisega ei kahanenud nende lihased ega tugevus nii, nagu see juhtub tavaliste hiirtega.

Täiskasvanud hiirtele süstiti sama geeni kahjutu viirusena. Tulemus oli muljetavaldav. Vananevate hiirte lihasmass kasvas 27% võrra, noortel hiirtel 15% võrra. Ja kõik see ilma igasuguse füüsilise pingutuseta. Lisaks peatas ravi lihaste vähenemise vananemisel ning parandas lihaste taastumist vigastustest, tuues mängu nn satelliitrakud.

mIGF-1: superhiirte saladus lihaskasvu taga

Superhiirte geen on ehituselt sarnane hormooniga nimega mIGF-1. Nagu selle sugulane IGF-1, on mIGF-1 lihastele tugevalt anaboolne. Aga siin on oluline erinevus, mis muudab kõik.

IGF-1 toodetakse maksas ning seda käivitab kasvuhormoon. mIGF-1 aga tekib otse lihases — ja ainult jõuharjutuste ajal. Ainult treenitud lihased näitavad kasvanud mIGF-1 tootmist. See on otsene keemiline seos trenni intensiivsuse ja lihaskasvu vahel.

Lihtne tõde: kes käib jõusaalis raskuste asemel juttu ajamas, sellel lihas ei kasva. Ja nüüd on teadus selle mehhanismi ära seletanud. Iga kulturisti tegelik eesmärk — teab ta seda või mitte — on treenida nii, et vallandada mIGF-1 tootmine lihastes.

Veelgi parem: mIGF-1 ei lähe vereringesse ega mõjuta teisi organeid, sealhulgas südant. See on tohutu eelis IGF-1 ees, mille süstimisel on dokumenteeritud ohtlikud kõrvaltoimed — diabeet, vähirisk ja ebanormaalne südame suurenemine. Hiired, kellele süstiti IGF-1, said küll tugevamaks, aga surid lõpuks südame ülekasvamise tõttu. mIGF-1-ga selliseid probleeme ei ole esinenud.

Mida see inimestele tähendab?

Katsed inimestega, kes põevad lihaste düstroofiat, võivad alata juba 2 aasta pärast. Geen pakub lootust ka vananemise vastu — loomkatsed näitavad eluea pikenemist. See on valdkond, kus rakendused on kõige lähemal.

Aga kohe olgu selge: IGF-1 ega kasvuhormooni süstimine pole soovitatav. Neid ei saa piisavas koguses täpselt soovitud lihasesse viia ilma kahjulike kõrvalmõjudeta, millest eespool juttu oli.

Mis puutub dopingusse, siis Olümpiakomitee on juba mures: praegused standardtestid ei suuda kehast IGF-1 sisaldust määrata. Tuleviku sportlased võivad olla kiusatuses mIGF-1 tehnoloogiat ära kasutada. Selle ärahoidmine on keeruline, kuid kasu düstroofiahaigetele ja vananevale elanikkonnale on võrreldamatult suurem kui petmise risk spordis.

Üks praktiline järeldus on kõigile selge: vananemisega treenimist maha jätta ei tasu. IGF-1 tootmine lihastes küll kahaneb vanuse kasvades, aga mIGF-1 tootmine püsib igas eas treenijal stabiilsena. Treenimine on seega parim viis oma lihaste funktsionaalsuse säilitamiseks kuni kõrge eani.

KKK superhiired ja mIGF-1

Kas superhiirte geen sobib tulevikus inimestele?

Teadlased töötavad selle nimel. Esimesed kliinilised katsed on plaanis lihaste düstroofiat põdevate patsientidega — see on kõige lootustandvam ja eetiliselt põhjendatum rakendus.

Miks on mIGF-1 ohutum kui IGF-1?

mIGF-1 tekib ainult treenitud lihastes ega liigu vereringesse, seega ei kahjusta südant ega teisi organeid. IGF-1 süstimisel on dokumenteeritud ohtlikud kõrvaltoimed, sealhulgas ebanormaalne südame kasv, mis hiirtel lõppes surmaga.

Kas trenni intensiivsus mõjutab mIGF-1 tootmist?

Jah — just see ongi seos. Ainult piisavalt intensiivne treenimine käivitab mIGF-1 tootmise lihastes. Väikeste raskustega ja pika jutuga jõusaalis käimine seda ei tee.

Autor: M&F tõlk. Renita Hunt

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.