Jüri Leinvald: kulturism on minu eluviis

27-aastane Jüri Leinvald on jõudnud klassikalises kulturismis MM-i seitsmenda kohani ja peab seda ala eluviisiks, mitte tööks ega hobiks. Selles intervjuus räägib ta, kuidas kulturismi tema ellu jõudis, kuidas ta võistluseks vormi saab ning miks ta soovitab noortel sportlastel alustada hoopis pallimängust ja kergejõustikust.

Kuidas kulturism algas

Otseselt klassikalise kulturismiga on Jüri tegelenud viis aastat, aga jõusaalis on ta käinud palju kauem. Tee sinna oli vaikne: enne kulturismi tegeles ta teiste aladega, mõtles ühel hetkel, et võiks ka seda proovida — ja jäigi.

Päris treenerit Jüril ei ole. Poseerimist aitavad paika saada Taavi Koovit ja Marek Morozov, kes võistluste eel teda juhendavad ja toetavad. “Eestis on selles alas ainult üks liider,” ütleb Jüri muiates, “las ta räägib sellest, talle meeldib.”

Suurim saavutus seni on MM-i VII koht — just see tulemus teeb talle praegu kõige rohkem uhkust.

Kulturism kui eluviis

Küsimusele, kas kulturismiga on talle töö või hobi, vastab Jüri lühidalt: eluviis. Füüsiline pool ei ole tema sõnul kõige raskem — raske on vaimne pool. Motivatsiooni leidmine, korralik vaimne pingutus ja eneseületus on iga võistluseelse perioodi osa.

Energia tuleb mõtlemisest. Kui teed midagi, mis sulle tõsiselt meeldib, leiad sellest tundest ka jõu järgmiseks trenniks. Jüri lisab ausalt, et ilma nähtavate tulemuste ja arenguta poleks see ala teda nii palju rahuldanud — areng ise on osa motivatsioonist.

Pikemad plaanid? Klassikalise kulturismi MM Tallinnas 2011 on järgmine selge eesmärk. Edasi tahaks Jüri liikuda klassikaliselt kulturismilt tavalisele kulturismile — kuhu täpselt elu viib, näitab aeg.

Vorm, toit ja taastumine

Võistluseks valmistumine

Võistlusvormi saavutamine võtab Jüril umbes kaks ja pool kuud. Sel perioodil läheb mängu range režiim ja palju toidulisandeid. Tavaelus tarbib ta üsna vähe — peamiselt valku, süsivesikuid ja kreatiini.

Halvim harjumus

“Valed toitumisharjumused,” tunnistab Jüri ise. Võistlusperioodi vahel armastab ta rämpstoitu ja paar korda nädalas tekib isu hamburgeri järele. Üks asi, mida võistluseks valmistumine õpetab: täisaastane karm režiim ei ole reaalne, vahel peab ka libisema.

Lõõgastumine kalastades

Kõige paremini puhkab Jüri kalastades. Linnast välja, loodusesse — see on tema viis pingeid maha võtta. Ööklubid tekitavad väsimust tema sõnul ainult juurde, mitte vähemaks.

Kulturism noortele — mis vanuses alustada?

Jüri seisukoht on selge: klassikaline kulturismi ei ole noorte ala. Noored peaksid tegelema vastupidavusaladega — pallimängud, kergejõustik, maadlus — et tekiks korralik füüsiline baas ja keha saaks loomulikult areneda. Kulturismiga jõuab tegeleda ka hiljem.

Tema enda tee kinnitab seda mõttekäiku. Kuni neljanda klassini oli Jüri kehalise hindeks neli. Pärast maadlustrenni algust tõusis hinne viieks ja ta oli kõva käsi rahvastepallis, võrkpallis, jalgpallis, maadluses ning pikamaajooksus. Just maadlustrennis hakati vaikselt ka jõuharjutusi tegema — sealt viis tee jõusaali.

KKK

Kui kaua võtab kulturismis võistlusvormi saamine?

Jüri sõnul umbes kaks ja pool kuud sihipärast tööd enne võistlust. Sel perioodil muutub režiim oluliselt rangemaks — nii toidu, treeningu kui ka taastumise osas.

Kas kulturism sobib noortele?

Tema seisukoht on, et ei sobi. Noores eas tuleks valida vastupidavusalad ja pallimängud, et kehale loomulik areng tagada. Kulturismini võib jõuda hiljem.

Milliseid toidulisandeid kasutab tippkulturist iga päev?

Jüri tarbib igapäevaselt peamiselt valku, süsivesikuid ja kreatiini. Suurem osa toidulisanditest tuleb mängu alles võistluseelsel perioodil.

Autor: Fitness.ee

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.