Personaaltreener: koolitus ja lisakutse

Personaaltreener ei ole lihtsalt inimene, kes loeb kordusi ja paneb muusika valjemaks. Hea koolitus aitab treeneril näha inimest tervikuna: keha, eesmärki, varasemat kogemust ja ka seda, mis kliendil päriselt igapäevaelus võimalik on.

See artikkel selgitab, kellele Eesti Personaaltreenerite Liidu koolitus sobib, mida lisakutse taotlemisel oodata ja miks teadmiste värskendamine on treeneritöös väga praktiline asi, mitte lihtsalt paber seinal.

Miks personaaltreener vajab lisakutset

Spordiklubis on vahe kiiresti näha. Üks treener annab kõigile sama kava. Teine küsib enne, kuidas inimene magab, milline on tööpäev, kas alaselg on kunagi valu teinud ja mis eesmärk päriselt loeb. Just see teine lähenemine on personaaltreeningu tuum.

Lisakutse on mõeldud eeskätt EKR 5-7 taseme treeneritele, kellel on olemas tugev spordiala taust ja soov liikuda personaaltreeningu suunas. Samuti sobib see staažiga personaaltreenerile, kes tunneb, et vanad teadmised vajavad ülevaatamist. Treeningumaailm muutub. Kliendid küsivad rohkem, loevad ise juurde ja ootavad selgitusi, mitte ainult korraldusi.

Ausalt öeldes on see hea muutus. Kui klient saab aru, miks harjutust tehakse, teeb ta seda paremini. Kui treener oskab põhjendada koormust, taastumist ja toitumise põhimõtteid, tekib usaldus kiiremini.

Kuidas personaaltreener koolitusel õpib

Personaaltreeneri koolitus ei peaks olema ainult loengusaalis istumine. Töö käib päris inimestega, päris liigutustega ja vahel ka väga tavaliste muredega: õlad on kanged, kükk ei tule välja, klient kardab jõusaali või kaob motivatsioon pärast kahte nädalat.

Õppe sisu algab personaaltreeningu mõistest. Mida personaaltreener tegelikult teeb? Kus lõpeb üldine treeningunõuanne ja kust algab individuaalne juhendamine? Seejärel tulevad teemad, mis loovad tööle selgroo: funktsionaalne anatoomia, rüht, liikuvus, vastupidavustreening, harjutustepank, juhendamine, kliendisuhtlus, turundus ja toitumise alused.

Lihtne tõde: treener ei pea teadma kõike maailmas. Küll aga peab ta teadma, millal saab ise aidata ja millal on vaja suunata klient füsioterapeudi, arsti või muu spetsialisti juurde.

Anatoomia ja liikumine

Funktsionaalne anatoomia aitab mõista, miks üks harjutus sobib ühele inimesele hästi, kuid teisele mitte. Näiteks ei ole jõutõmme lihtsalt “seljaharjutus”. Seal töötavad puusad, kere, haare, hingamine ja tehnika. Kui treener seda näeb, oskab ta harjutust muuta, mitte klienti süüdistada.

Kliendisuhtlus ja esimene kohtumine

Esimene kohtumine määrab palju. Klient võib tulla MyFitnessi, Spartasse või väiksemasse saali suure plaaniga, aga ka väikese hirmuga. Treeneri ülesanne on küsida õiged küsimused ja teha algus piisavalt lihtsaks, et inimene tuleks ka teisel korral tagasi.

Praktilised oskused, mida koolituselt otsida

Hea koolitus annab treenerile tööriistad, mida saab kohe kasutada. Harjutustepank on üks osa sellest, aga ainult nimekirjast ei piisa. Treener peab oskama valida harjutuse, seda õpetada, parandada ja vajadusel lihtsamaks või raskemaks teha.

Vaata ka seda, kuidas käsitletakse toitumist. Personaaltreener ei pea muutuma dietoloogiks, kuid ta peaks oskama rääkida tavalisest toidurütmist, valgurohketest valikutest, energiatasakaalust ja sellest, miks nädalavahetuse söömised võivad mõjutada kogu nädala tulemust. Eesti talves on liikumist sageli vähem ja isu suurem. See ei ole vabandus, vaid praktiline info, millega kava koostamisel arvestada.

Turundus on samuti vajalik. Mitte pealetükkiva müügi mõttes, vaid selleks, et treener oskaks selgelt öelda, kellele ta aitab ja millist väärtust pakub. Kui teenus maksab näiteks 250 €, tahab inimene aru saada, mille eest ta maksab.

Mis siis tegelikult juhtub, kui treener end täiendab? Tavaliselt muutub töö rahulikumaks. Otsuseid ei tehta kõhutunde pealt, vaid parema loogika järgi. Klient saab selgema plaani ja treeneril on lihtsam selgitada, miks just selline tee on valitud.

KKK: personaaltreener ja koolitus

Kellele personaaltreeneri lisakutse sobib?

See sobib treenerile, kellel on juba erialane taust ja soov pakkuda individuaalsemat teenust. Eriti loogiline samm on see EKR 5-7 taseme treenerile, kes töötab inimestega regulaarselt.

Kas kogenud treeneril on mõtet koolitusele minna?

Jah, kui eesmärk on teadmisi korrastada ja värskendada. Staaž annab kogemuse, kuid koolitus aitab panna selle selgemasse raamistikku.

Mida enne registreerimist üle vaadata?

Vaata koolituse ajakava, teemade jaotust, lektoreid, hinda ning seda, kas koolitus toetab lisakutse taotlemist. Kui õpe sisaldab nii teooriat kui praktilist juhendamist, on sellest treeneritöös rohkem kasu.

Autor: Fitness.ee