EJTL reeglid sportlastele ja klubidele
EJTL reeglid sportlastele ja klubidele
EJTL reeglid puudutavad iga jõutõstjat, treenerit ja võistluse korraldajat, kes tahab Eesti võistluskalendris ausalt kaasa teha. Põhimõte on lihtne: kui võistlus või sportlane ei ole reeglitega kooskõlas, võib osalemine tuua tõsise tagajärje.
Miks EJTL reeglid sportlastele loevad?
Jõutõstmine tundub kõrvalt vaadates lihtne: kükk, lamades surumine ja jõutõmme. Tegelikult hoiab ala koos reeglite süsteem. Ilma selleta ei oleks selge, kes võib võistelda, milline tulemus läheb arvesse ja millal on võistlus aus.
Eesti Jõutõsteliitu kuuluvatel võistlevatel sportlastel on keelatud võtta osa jõutõstmise võistlustest, kus osalevad sportlased, kellele on antud Eesti Jõutõsteliidu poolt kehtiv võistluskeeld. See puudutab ka lahtisi ning varustuseta jõutõstmise võistlusi.
See ei ole ainult vormiline punkt paberil. Kui sportlane läheb lavale inimesega, kellel on kehtiv võistluskeeld, annab ta kaudselt märku, et keeld ei loe. Just seda püüab EJTL vältida. Aus võistlus algab enne kangi juurde astumist.
Samuti ei tohi EJTL-s võistlev sportlane osaleda jõutõstmise võistlustel, mis ei ole Eesti Jõutõsteliidu või IPF-i poolt heaks kiidetud. See tähendab, et sportlane ei peaks lähtuma ainult plakatist, sõbra soovitusest või sotsiaalmeedias nähtud kuulutusest. Enne registreerimist tuleb veenduda, et võistlus on liidu vaates korras.
Kuidas EJTL võistluskeeld toimib?
Võistluskeeld tähendab, et sportlane ei saa kindla aja jooksul ametlikel tingimustel võistelda. Põhjuseid võib olla mitu, kuid sportlase jaoks on tähtis üks asi: kui keeld kehtib, peab sellest kinni pidama ka kogu võistluskeskkond.
Antud reegli rikkumise eest määratab EJTL distsiplinaarkomisjon karistuseks kuni 2-aastat võistluskeeldu. See on pikk aeg. Jõutõstja karjääris võib 2-aastat tähendada mitut ettevalmistustsüklit, arenguvõimalust ja võistlushooaega.
Karistuste määramise kord EJTL-is põhineb IPF-i ametlikel reeglitel. See annab süsteemile selge raami. Otsuseid ei tohiks teha tuju, kuulujutu või isikliku sümpaatia järgi. Reegel peab olema ette teada ja kõigile sama.
Ausalt öeldes on see sportlasele ka kaitse. Kui kõik teavad, milline võistlus on kooskõlastatud ja kes tohib osaleda, jääb vähem ruumi hilisemaks vaidluseks. Tulemus on puhtam, protokoll usaldusväärsem ja treener saab oma sportlasele kindlama plaani teha.
Mida sportlane enne võistlust kontrollib?
Enne registreerimist tasub teha lühike kontroll. See ei võta kaua, aga võib säästa palju pahandust. Küsimus ei ole selles, kas võistlus tundub tore. Küsimus on selles, kas see sobib EJTL-i ja IPF-i reeglitega.
- Kas võistlus on Eesti Jõutõsteliidu või IPF-i poolt heaks kiidetud?
- Kas korraldaja on võistlusest liitu õigel ajal teavitanud?
- Kas võistlusel ei osale sportlasi, kellel on kehtiv võistluskeeld?
- Kas treener ja klubi teavad, kuhu sportlane end kirja paneb?
Kui mõni vastus jääb häguseks, tasub enne osalemist pidur peale panna. Jõutõstmises on lihtne mõelda, et tähtis on ainult vormipäev. Tegelikult on tähtis ka see, kus ja kellega sa võistled.
Klubidel on siin oma roll. Treener näeb sageli suuremat pilti kui sportlane, kes tahab lihtsalt lavale minna. Hea treener küsib enne üle, kas võistlus on kooskõlastatud, ja selgitab sportlasele, miks see oluline on.
EJTL info võistluste korraldajatele
Jõutõstmise võistluse korraldaja peab teavitama Eesti Jõutõsteliitu korraldatavast võistlusest vähemalt kuu aega enne planeeritavat võistlust. See annab liidule võimaluse võistlus üle vaadata ja vajadusel täpsustada, kas kõik tingimused on täidetud.
Korraldaja peab tagama, et tema poolt korraldatud võistlusel ei osaleks sportlased, kellel on EJTL-is kehtiv võistluskeeld. Vastasel juhul EJTL sportlased antud võistlusel osaleda ei saa.
Lihtne tõde: korraldaja vastutab mitte ainult saali, kangide ja kohtunike eest, vaid ka võistluse usaldusväärsuse eest. Kui reeglid on algusest peale selged, on lihtsam hoida ära olukordi, kus sportlased saavad teada probleemist alles võistluspäeval.
Kooskõlastatud võistlused kantakse Eesti Jõutõsteliidu võistluste kalendrisse. See on sportlastele, treeneritele ja klubidele praktiline märk, et võistlus on liidu vaates lubatud. Vana teavitus pärines 2011. aasta kontekstist, kuid põhimõte on endiselt arusaadav: kontrolli enne, mitte pärast.
KKK
Kas EJTL sportlane võib osaleda igal jõutõstmise võistlusel?
Ei. EJTL-s võistlev sportlane peab jälgima, et võistlus oleks Eesti Jõutõsteliidu või IPF-i poolt heaks kiidetud ning seal ei osaleks kehtiva võistluskeeluga sportlasi.
Mis juhtub, kui sportlane rikub reeglit?
Reegli rikkumise eest võib EJTL distsiplinaarkomisjon määrata kuni 2-aastat võistluskeeldu. See otsus põhineb IPF-i ametlikel reeglitel.
Millal peab korraldaja võistlusest teada andma?
Korraldaja peab Eesti Jõutõsteliitu teavitama vähemalt kuu aega enne planeeritavat võistlust. Nii saab võistlus vajadusel liidu kalendrisse kantud.
Eesti Jõutõsteliit
Autor: Toimetus
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.