Spordipsühholoogia personaaltreenerile

Spordipsühholoogia ei ole ainult tippsportlaste teema. Personaaltreener näeb iga nädal inimesi, kes tahavad trenni teha, aga jäävad kinni harjumustesse, ebakindlusse või liiga udustesse eesmärkidesse.

EPTL-i koolitus „Sissejuhatus spordipsühholoogiasse personaaltreeneritele” aitas just neid olukordi lahti võtta. Fookus oli praktiline: kuidas treener saab kliendi mõtlemist, motivatsiooni ja käitumist paremini mõista, ilma et ta hakkaks psühholoogi rolli mängima.

Miks spordipsühholoogia treenerile loeb

Jõusaalis ei jää areng enamasti ainult harjutuste taha. Inimene võib teada, et tal oleks kasulik kolm korda nädalas liikuda. Ta võib isegi teada, mida süüa. Siis tuleb tööpäev, väsimus, kehv uni või tunne, et „täna pole mõtet”. Sealt algabki koht, kus spordipsühholoogia muutub treenerile väga maiseks tööriistaks.

Personaaltreeningus kohtuvad harjutuskava ja päris elu. Klient ei tule trenni tühja lehena. Tal on varasemad kogemused, hirmud, võrdlused teistega ja vahel ka tunne, et ta on juba mitu korda läbi kukkunud. Hea treener märkab seda ning oskab küsida paremaid küsimusi.

Lihtne tõde: kui inimene ei usu, et ta saab hakkama, siis parim kava ei päästa. Enesetõhusus ehk usk oma suutlikkusse mõjutab seda, kas klient proovib, jätkab ja tuleb tagasi ka pärast kehvemat nädalat.

Spordipsühholoogia koolituse sisu

Koolitus toimus laupäeval, 28. novembril Sparta Spordiklubis, aadressil Pärnu mnt 139c, Tallinn. Koolitajaks oli Jorgen Matsi, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia magistriõppe ja Eesti Kognitiiv- ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni keskastme teraapiakoolituse. Ta oli töötanud üle viie aasta ülikooli spordipsühholoogia õppetoolis.

Päeva esimene pool keskendus sellele, kuidas mõelda kliendi mõtlemisest. See kõlab keeruliselt, aga trennis tähendab see väga praktilisi hetki. Näiteks: mida klient endale ütleb, kui raskus ei liigu? Kuidas ta seletab vahele jäänud treeningut? Kas ta näeb eksimust õppimisena või tõendina, et ta ei sobi üldse trenni tegema?

Kavas olid kognitiivne mudel personaaltreeningul, käitumise motivatsiooni teooria, enesemääratlemisteooria ning motiveeriva tagasiside kasutamine. Eraldi käsitleti ka enesetõhusust ja seda, kuidas treener saab seda treeningul toetada.

Päeva teine pool läks veel rohkem igapäevase töö sisse. Juttu oli harjumuslike käitumiste muutmisest toitumise ja treeningu näitel, toimivate tegevuseesmärkide seadmisest ning väärtushinnangute kasutamisest personaaltreeningul. Samuti käsitleti söömishäireid: mida personaaltreener peaks tähele panema ja kuidas sellises olukorras vastutustundlikult käituda.

Kuidas teadmisi treeningus kasutada

Treener ei pea igast vestlusest tegema sügavat analüüsi. Enamasti piisab sellest, kui ta kuulab täpsemalt. Kui klient ütleb, et tal puudub motivatsioon, tasub uurida, mis täpselt puudu on. Kas eesmärk on võõras? Kas plaan on liiga suur? Kas ta ei näe väikest edenemist?

Hea eesmärk ei ole ainult „võtan kaalust alla” või „saan vormi”. Selline lause võib anda suuna, aga ei anna järgmist sammu. Treener saab aidata selle muuta tegevuseks: mitu trenni nädalas, milline harjutus, milline söögirütm, milline varuplaan kiireks nädalaks.

Ausalt öeldes on just varuplaan sageli kõige tähtsam. Kevadel on lihtne uut rutiini alustada, aga pime novembriõhtu Tallinnas paneb ka tugeva tahte proovile. Kui plaan töötab ainult ideaalsetes oludes, siis see ei ole veel päris plaan.

Spordipsühholoogia aitab treeneril anda tagasisidet nii, et klient ei tunneks end läbi kukkununa. „Sa ei pingutanud piisavalt” sulgeb vestluse kiiresti. „Mis täna raskeks tegi ja mida me järgmisel korral muudame?” avab ukse. Vahe on väike, mõju suur.

Praktiline info ja EPTL

Koolituse korraldaja oli Eesti Personaaltreenerite Liit. Lisainfo liidu kohta oli avaldatud aadressil www.eptl.ee. Registreerimise ja arve sooviga paluti kirjutada Taimi Ainjärvele e-posti aadressil taimi.ainjarv@eptl.ee.

Osalustasu oli 75 eurot, EPTL-i liikmele 50 eurot. Koolitus andis 8 arvestuslikku tundi, mis sobisid treenerite kutse pikendamisel kõikide erialade treeneritele. Rekvisiitidena oli märgitud Eesti Personaaltreenerite Liit ja LHV Panga konto EE627700771001298072.

Kontaktisik oli Taimi Ainjärv, EPTL peasekretär. Telefonina oli toodud +3725039159 ning e-postina taimi.ainjarv@eptl.ee.

Spordipsühholoogia KKK

Kas personaaltreener peab olema psühholoog?

Ei pea. Treeneri ülesanne ei ole teraapiat teha. Küll aga aitab spordipsühholoogia märgata motivatsiooni, harjumuste ja eesmärkidega seotud mustreid ning suunata klient vajadusel õige spetsialisti poole.

Mida annab motivatsiooniteooria treeningus?

See aitab aru saada, miks klient päriselt trenni teeb. Kui eesmärk tuleb ainult välisest survest, kipub rutiin kiiremini lagunema. Kui inimene näeb tegevusel isiklikku mõtet, on jätkamine lihtsam.

Miks räägiti koolitusel söömishäiretest?

Personaaltreener võib olla üks esimesi, kes märkab ebatervet suhet toidu, kehakaalu või treeninguga. Teadlikkus aitab reageerida rahulikult, hoida piire ja suunata klient vajadusel edasi.

Autor: EPTL