Trenn: miljon põhjust uuesti alustada

Trenn ei pea algama suure lubaduse, uue kava ega täiusliku esmaspäevaga. Mõnikord piisab sellest, et paned jalanõud jalga ja lähed kohale. Päris põhjus selgub tihti alles pärast esimest higist särki.

Miks trenn üldse loeb?

Jaanuari alguses on spordiklubides alati teistmoodi õhk. Mõni tuli, sest vana-aastaõhtul sai lubatud. Mõni tuli, sest teksad pigistavad. Mõni tuli lihtsalt sellepärast, et kodus oli liiga kaua istutud.

Ausalt öeldes pole alguse põhjus kõige tähtsam. Tähtis on see, et sa liigud. Põhjus võib aja jooksul muutuda. Alguses tahad ehk alla võtta. Hiljem märkad, et tuju on parem. Siis avastad, et treppidest üles minnes ei võta enam hinge kinni. Lõpuks lähed trenni juba sellepärast, et ilma on imelik olla.

Ma olen eri aegadel teinud trenni väga erinevatel põhjustel. Koolis ei olnud ma mingi spordihunt. Võrkpallis istusin rohkem varumängijate pingil kui platsil. Aga ühel spordipäeval lendas tennisepall minu käest ootamatult kaugele. Mitte maailmarekordini, muidugi. Aga minu jaoks kaugele. See hetk jäi meelde, sest sain aru: kehas oli midagi, mida ma polnud varem kasutanud.

Trenn annab rohkem kui peegelpilt

Välimus on paljude jaoks esimene tõuge. Selles pole midagi häbeneda. Kes meist poleks kunagi mõelnud, et nüüd tuleb kilode eest ära joosta või suveks parem vorm saada? Eesti talv teeb oma töö: pimedad õhtud, vähem samme, rohkem istumist ja natuke liiga palju mugavat sööki.

Aga kui treening jääb ainult kaalunumbri külge, võib motivatsioon kiiresti kaduda. Kaal liigub aeglaselt. Mõnikord ei liigu üldse. Keha hoiab vett, uni oli halb või lõunasöök oli soolasem. Siis tundub, et kogu töö oli asjata.

Mis siis tegelikult juhtub? Sa muutud vastupidavamaks. Raskused, mis varem tundusid suured, hakkavad käes paremini istuma. Jooksuring venib pikemaks. Joogatunnis ei värise enam iga lihas. Ja mis eriti hea: pea läheb selgemaks. Paljud keerulised mõtted saavad lahenduse just siis, kui keha teeb tööd ja telefon on kotis.

See ei pea olema kangisaal. See võib olla ujumine, rattasõit, rühmatreening, metsas sörkimine või kodune keharaskusega ring. Kui liikumine paneb sind end paremini tundma, on see juba väärt põhjus.

Kuidas trenn harjumuseks muuta?

Lihtne tõde: liiga suur plaan kukub kergemini kokku. Kui sa pole mitu kuud liikunud, ei pea alustama viie trenniga nädalas. Alusta kahega. Või ühega, aga tee see päriselt ära. Keha ja pea vajavad tunnet, et see on tehtav.

Pane aeg kalendrisse nagu töökoosolek. Kui ootad õiget tuju, siis võib seda ootama jäädagi. Eriti novembris, kui väljas on pime juba enne õhtusööki. Treeningukott võiks olla valmis. Jalatsid nähtaval. Mida vähem pead enne minekut otsustama, seda suurem on võimalus, et lähedki.

Ära mõõda iga trenni ainult numbritega. Mõni päev on raskus suurem, mõni päev väiksem. Mõni jooks tuleb kerge, teine on nagu võitlus tuulega. See on normaalne. Harjumust ehitab kordus, mitte täiuslik sooritus.

Kui treenid saalis, küsi julgelt abi. Treenerilt, sõbralt või administraatorilt. Keegi ei sünni teadmisega, mis nurga all jalapressi iste peab olema.

Trenn ja rõõm: mida otsida?

Kui trenn on ainult karistus söödud koogi eest, muutub see kiiresti tüütuks. Otsi midagi, kus on vähemalt väike rõõm sees. Muusika, mis tõmbab käima. Treener, kelle energia sobib. Sõber, kellega on lihtsam kohale minna. Või see vaikne hetk pärast trenni, kui duši alt tulles on pea klaar ja tuju parem kui enne.

Rõõm ei tähenda, et kõik oleks kerge. Vahel on raske just õige. Kang on raske, hingamine kiire ja viimased kordused nõuavad iseloomu. Aga selle sees võiks olla tunne, et sa teed midagi enda heaks, mitte enda vastu.

Kui eesmärk aitab, kasuta seda. Pane kirja esimene lõuatõmme, rahulikum pulss, pikem kõnniring või tugevam kükk. Kui eesmärk hakkab rõhuma, tee korraks lihtsamalt. Liikumine ei kao kuhugi. Sa võid alati uuesti alustada.

Lõpuks pole tähtis, kas sinu põhjus on tervis, välimus, töövõime, enesekindlus või puhas energia. Tähtis on, et leiad põhjuse, mis toob sind tagasi ka homme, ülehomme ja kümne aasta pärast.

KKK: trenn ja alustamine

Kui tihti peaks algaja trenni tegema?

Algajale piisab sageli 1–3 korrast nädalas. Olulisem on järjepidevus, mitte see, et alustad kohe väga suure koormusega.

Mis siis, kui motivatsioon kaob?

Siis vähenda sammu, mitte ära lõpeta. Tee lühem trenn, mine jalutama või vali kergem tund. Harjumus püsib paremini, kui sa ei tee igast pausist läbikukkumist.

Kas trenn peab alati raske olema?

Ei pea. Mõni treening võib olla rahulik ja taastav. Keha vajab nii pingutust kui puhkust, eriti kui tööpäevad on pikad ja uni kipub lühikeseks jääma.

Autor: Evelin Kivilo-Paas