Trenn: kuidas leida põhjus liikumiseks

Trenn algab harva täiuslikust plaanist. Mõnikord paned tossud jalga lihtsalt sellepärast, et sõbrad lähevad ka, mõnikord tahad pea selgeks saada, ja vahel on aus põhjus hoopis see, et teksad pitsitavad.

Hea uudis on lihtne: põhjus ei pea olema suur ega pidulik. Kui see sind liikuma paneb ja tagasi toob, siis see töötab.

Miks trenn päriselt korda läheb?

Ma olen eri aegadel teinud trenni väga erinevatel põhjustel. Lapsena seepärast, et treener kutsus ja teised läksid ka. Ma ei olnud mingi spordihunt. Kaugel sellest.

Võrkpallivõistlustel istusin tihti varumängijate pingil. See ei tundunud toona kuigi tore. Aga üht kooli spordipäeva mäletan siiani. Ma vihkasin spordipäevi, nagu paljud teisedki. Siis tuli pallivise. Kuna olin trennis harjunud palju suuremate pallidega mässama, lendas väike tennisepall äkki kaugemale, kui ma ise uskuda oskasin.

See hetk jäi sisse. Mitte tulemuse pärast, vaid tunde pärast. Nagu keegi oleks korraks näidanud, et minus on rohkem jõudu, kui ma arvasin.

Hiljem on põhjuseid olnud teisigi. Vahel olen tahtnud kilode eest ära joosta. Näidake mulle inimest, kes pole vähemalt korra selle mõttega trenni läinud. Mõni ütleb ehk, et tema mitte kunagi. Ausalt öeldes ma väga ei usu.

On olnud aastaid, kus eesmärk oli saada kiiremaks ja tugevamaks. Pikem jooksuring. Raskem kang. Uus harjutus. Natuke kiirem tempo. Viis aastat triatlonitrenni ja võistlusi õpetasid mulle, et alla anda ei maksa liiga vara. Keha jõuab sageli rohkem, kui pea esimesel hetkel lubab.

Kuidas trenn harjumuseks muuta?

Lihtne tõde: sa ei tule homme tagasi trenni, mis sulle ainult vastik tundub. Distsipliin aitab mõnda aega, aga rõõm hoiab palju kauem.

Seepärast tasub alustada küsimusest, mis on natuke ausam kui „kuidas kiiresti vormi saada?“. Küsi parem: mis liikumine paneb mind pärast end paremini tundma?

Kolmas saab kõige parema tunde metsarajalt, rattalt või joogamatilt. Ükski neist pole teisest parem. Oluline on, et sina päriselt kohale jõuaksid.

Hea harjumus ei pea algama viiest trennist nädalas. Eesti talvel on vahel juba see võit, kui lähed pimedal õhtul kodust välja. Kevadel on jälle lihtsam õue saada, aga siis kipub tempo liiga kiiresti tõusma. Mõlemal juhul aitab mõõdukus. Tee esimene samm selline, mida suudad korrata.

Kui motivatsioon kõikuma lööb, ära tee sellest draamat. Kõigil lööb. Mõni päev on keha väsinud, mõni päev on pea tööasju täis. Siis võibki trenn olla lühem. Ka 25 minutit kõndi, kerge jõusaaliring või rahulik liikuvusharjutuste seeria on parem kui null.

Trenn pea selgemaks ja tuju paremaks

Mis siis tegelikult juhtub, kui pärast pikka tööpäeva end liikuma sunnid? Väga tihti muutub pilt selgemaks. Keha teeb tööd ja mõtted saavad lõpuks ruumi.

Mul on parimad ideed ja lahendused keerulistele olukordadele tulnud just trenni ajal. Mitte laua taga ekraani vahtides. Vahel kangiga kükkides, vahel metsas sörkides, vahel vinyasa joogat tehes. Liikumine ei lahenda kõiki muresid, aga ta aitab neid teise nurga alt näha.

Sellepärast ei pea treening alati olema mõõdetud ainult kalorite, kilode või kilomeetritega. Mõnikord on kõige suurem tulemus see, et tuled koju rahulikuma inimesena. Töövõime paraneb, uni tuleb paremini ja väiksed asjad ei aja enam nii kergesti endast välja.

Just see tunne toobki tagasi. Mitte ainult number kellal või raskus kangil, vaid energia, mis pärast trenni sisse jääb. See tuju, mis on tuhat korda parem kui enne.

Praktilised nipid, et trenn ei katkeks

Pane trenn kalendrisse nagu päris kohtumine. Kui ootad sobivat tunnet, võib seda ootama jäädagi. Eriti sügisel ja talvel, kui õues on märg, pime ja diivan tundub väga veenev.

Vali koht, kuhu jõudmine ei ole omaette projekt. Kui saal jääb kodu või töö tee peale, on tõenäosus palju parem. Kui pead sinna sõitma läbi poole linna, leiab pea kiiresti kümme põhjust vahele jätta.

Hoia eesmärk lihtne. „Ma liigun kolm korda nädalas“ on parem kui udune lubadus „hakkan tubliks“. Veel parem, kui kirjutad lahti, mida see tähendab: kaks jõutrenni ja üks pikem jalutuskäik, või üks rühmatrenn, üks jõusaal ja üks jooks.

Ja mis kõige tähtsam: ära karista end ühe vahelejäänud korra pärast. Harjumus ei kao ühe päevaga. Mine järgmisel korral uuesti. See ongi kogu saladus.

Mis iganes on sinu põhjus trenni teha, soovin sulle, et sellega käiks kaasas rõõm ja nauding. Sest siis tuled sa tagasi homme, ülehomme, nädala pärast ja võib-olla ka 10 aasta pärast.

KKK: trenn ja motivatsioon

Kas trenn peab alati olema raske?

Ei pea. Mõnel päeval on tugev pingutus hea, mõnel päeval on targem teha kergem liikumine. Järjepidevus loeb rohkem kui üks väga raske trenn.

Mida teha, kui motivatsioon kaob?

Vähenda sammu, mitte ära lõpeta. Tee lühem treening, mine jalutama või vali tegevus, mis tundub sel päeval lihtsam. Sageli tuleb motivatsioon tagasi alles siis, kui oled juba alustanud.

Kuidas leida endale sobiv trenn?

Proovi eri variante ja jälgi, mille järel tunned end paremini. Jõusaal, rühmatrenn, jooks, ujumine, jooga või kodune treening võivad kõik töötada. Sobiv trenn on see, mille juurde sa päriselt tagasi tuled.

Autor: Evelin Kivilo-Paas