personaaltreener: EKR lisakoolitus Eestis

personaaltreener ei ole lihtsalt inimene, kes loeb jõusaalis kordusi. Hea treener oskab märgata rühti, küsida õigeid küsimusi, seada jõukohase plaani ja hoida klienti rajal ka siis, kui motivatsioon vahepeal ära kaob.

Algne teade rääkis 60-tunnisest personaaltreeneri tasemekoolitusest, mis oli mõeldud treeneritele ja huvilistele. Täna on mõistlik vaadata seda laiemalt: mida selline koolitus annab, kellele see sobib ja mida enne registreerimist üle kontrollida.

Miks personaaltreener vajab tugevat põhja?

Jõusaalis paistab treeneritöö vahel lihtne. Näitad harjutuse ette, paned raskuse peale ja ütled, mitu seeriat teha. Tegelik töö algab aga varem: kliendi eesmärgi, tervisliku seisu, treeningkogemuse ja ajakava mõistmisest.

Ühel inimesel on vaja õppida kükkima ilma põlvevaluta. Teine tahab pärast pikka kontoritööd selga tugevamaks saada. Kolmas valmistub rannahooajaks, aga magab viis tundi öösel ja sööb lõuna asemel saiakest. Sama kava kõigile ei tööta.

Siin tulebki mängu koolitus. Personaaltreeneri lisapädevus aitab näha suuremat pilti: anatoomiat, harjutuste tehnikat, toitumise põhitõdesid, kliendisuhtlust ja turvalist koormuse tõstmist. Need teemad ei ole ainult eksami jaoks. Need on igapäevane tööriistakast.

Ausalt öeldes on klientidel järjest kõrgem ootus. Miks õlg surumisel valutab? Kas algaja peaks tegema rohkem masinaid või vabu raskusi? Kuidas treenida talvel, kui energiat on vähem? Treener peab oskama vastata arusaadavalt, mitte peitu pugema keeruliste sõnade taha.

Mida personaaltreener koolitusel õpib?

Algses 60-tunnises kavas olid teemad väga praktilised: personaaltreeningu mõiste, funktsionaalne anatoomia, harjutustepank, juhendamine, vastupidavustreeningu alused, turundus, kliendisuhtlus, rüht, liikuvus, liikuvustestid ja toitumine. See loetelu annab hästi edasi, kui lai treeneritöö tegelikult on.

Anatoomia ei tähenda ainult ladinakeelseid nimetusi. Treener peab aru saama, miks puus liigub ühel inimesel teisiti kui teisel ja miks sama harjutus võib ühele sobida, aga teisele valu teha. Harjutustepank on samuti rohkem kui nimekiri. Oluline on valida õige harjutus õigel ajal.

Juhendamine on omaette oskus. Mõni klient vajab rahulikku seletust, teine õpib kõige paremini ühe selge märksõna abil. Hea personaaltreener ei räägi üle. Ta ütleb nii palju, kui vaja, ja kontrollib, kas klient sai aru.

Toitumise osa on samuti tähtis, aga siin tuleb hoida piiri. Treener saab aidata harjumuste, valgukoguse, toidukordade rütmi ja lihtsate valikutega. Haiguste raviks või eridieetide määramiseks on vaja vastava ala spetsialisti. Lihtne tõde: hea treener teab, mida ta teab, ja teab ka seda, kus tema piir jookseb.

Kellele EKR lisakoolitus sobib?

Selline koolitus sobib eeskätt treeneritele, kellel on juba spordivaldkonna taust ja kes tahavad liikuda personaaltreeningu poole. Algne kutse oli suunatud EKR 5-7 taseme treeneritele, personaaltreeneritele, kes soovisid liituda Eesti Personaaltreenerite Liiduga, ning huvilistele, kes tahtsid teadmisi täiendada.

Kui oled rühmatreener, jõusaalitreener või mõne spordiala treener, annab personaaltreeneri lisasuund juurde kindlust. Sa õpid üks-ühele tööd paremini üles ehitama. See erineb rühmatunnist päris palju, sest igal kliendil on oma tempo, hirmud ja takistused.

Koolitus võib sobida ka tõsisele harrastajale, kes ei taha kohe treenerina tööle hakata, aga soovib aru saada, kuidas keha ja treening kokku käivad. Siiski tasub enne küsida, kas kursus annab tunnistuse, kas see on seotud EKR lisakutsega ja millised eeldused osalejale seatakse.

Mida enne registreerimist kontrollida?

Kõigepealt kontrolli korraldajat ja kava. Vaata, kas teemad katavad nii treeningu, anatoomia, suhtluse kui ka praktilise juhendamise. Ainult loengutest jääb väheks. Treeneritöö on käeline ja silmaga tehtav töö: pead nägema liikumist, andma tagasisidet ja kohandama harjutust.

Teiseks uuri, mida nõuab eksam. Algse teate järgi sisaldas tasemeeksam kirjalikku testi, praktilist eksamit ja lõputöö kaitsmist. Lõputöö tähtaeg ning eksami kuupäev olid seotud 2018. aasta konkreetse koolitusega, seega neid ei tasu võtta tänase ajakavainfo pähe.

Kolmandaks küsi hind ja kohad üle. Vanas teates oli koolituse hinnaks 250 €, EPTL liikmetele 225 €, ning kohtade arvuks 40. Need andmed olid seotud selle konkreetse kursusega. Tänase info, liikmelisuse ja registreerimise kohta tasub vaadata Eesti Personaaltreenerite Liidu lehte: http://eptl.ee/.

Neljas asi on aeg. 60 tundi kõlab lühidalt, aga kui lisada iseseisev töö, harjutamine ja eksamiks valmistumine, tuleb arvestada mitme tiheda nädalaga. Sügisel ja talvel on seda vahel lihtsam teha, sest saalitöö on aktiivsem ja rutiin püsib paremini. Suvel võib graafik kiirelt laiali joosta.

Mis siis tegelikult loeb? Mitte ainult paber. Loeb see, kas oskad pärast koolitust päris inimest paremini aidata. Kui klient liigub kindlamalt, saab oma kehast paremini aru ja jõuab eesmärgile lähemale, on koolitus oma töö teinud.

KKK: personaaltreener ja tasemekoolitus

Kas personaaltreener peab tegema EKR eksami?

Kui eesmärk on taotleda ametlikku lisakutset, siis tuleb järgida eksami nõudeid. Kui osaled ainult enesetäienduseks, võivad nõuded olla teised. Kontrolli alati konkreetse koolituse tingimusi.

Kas koolitus sobib täiesti algajale?

See sõltub kursusest. Personaaltreeneri tasemekoolitus eeldab sageli varasemat treeningu- või treenerikogemust. Algaja saab kasu, kuid võib vajada enne tugevamat baasi jõutreeningust ja inimese liikumisest.

Mida hea personaaltreener kõige rohkem vajab?

Ta vajab teadmisi, praktilist silma ja head suhtlemist. Harjutuse teadmine on alles algus. Klient peab aru saama, miks ta midagi teeb ja kuidas see tema eesmärgiga seotud on.

Autor: Eesti personaaltreenerite liit