Personaaltreening: klient on keskmes

Personaaltreening on Riku Aalto vaates pikaajaline koostöö, mitte üks juhuslik trenn kalendris. Spartas peetud loengus rõhutas Soome personaaltreeningute teerajaja, et treeneri töö algab kliendi kuulamisest ja lõpeb alles siis, kui inimene oskab ka ise targemalt liikuda.

Miks personaaltreening algab kliendist?

Oulus elav Riku Aalto tõi Eestisse pildi sellest, kuidas meie põhjanaabrite juures personaaltreeningut nähakse. Tema jutt ei keerelnud ainult harjutuste, kavade ja korduste ümber. Keskne mõte oli lihtne: treener on eelkõige mentor ning suunanäitaja.

See kõlab esmapilgul pehmelt, aga trennisaalis on see väga praktiline asi. Kui inimene tuleb treeneri juurde, ei tule ta tavaliselt ainult küsimusega, millist masinat kasutada. Ta tuleb oma ajapuuduse, ebakindluse, varasemate katkestamiste ja eesmärkidega. Mõni tahab saada tugevamaks. Mõni tahab lõpuks regulaarselt liikuma hakata. Mõni ei tea veel isegi täpselt, kust alustada.

Aalto sõnul on Soomes umbes 2500 litsentseeritud personaaltreenerit ja nõudmine selle ala spetsialistide järele on plahvatuslikult kasvamas. Ta tõi ka kõneka näite töömaailmast: „Järjest enam on hakanud ka Soome suurfirmad hoolitsema oma töötajate tervise eest. Hiljuti telliti meilt korraga 600 personaaltreeningut.”

See näitab, et personaaltreening ei ole ainult tippsportlaste või väga kindla eesmärgiga inimeste teema. Üha rohkem nähakse seda kui viisi hoida inimest liikuvana, töövõimelisena ja oma tervisest teadlikumana.

Kuidas personaaltreening päriselt töötab?

Soomes kestab treeneri ja kliendi koostöö kolmest kuust aastateni. See on oluline detail. Üks kohtumine võib anda hea tõuke, aga harjumus tekib ajaga. Sama kehtib tehnika, koormuse valiku ja enesekindluse kohta.

„Minu pikim personaaltreeningu suhe kliendiga on kestnud juba 7 aastat,” ütles Aalto. See lause võtab hästi kokku tema arusaama treeneritööst. Kui koostöö kestab nii kaua, ei saa treener olla ainult inimene, kes seisab stopperiga kõrval. Ta peab tundma kliendi elu, päevakava, motivatsiooni kõikumisi ja ka neid hetki, kus plaan vajab muutmist.

Aalto defineeris personaaltreeningu nii: „Pikaaegne, hästiplaneeritud ja juhendatud treening, mille keskpunktiks on klient.” Selles lauses on kolm tugevat sõna: pikaaegne, planeeritud ja juhendatud. Kui üks neist ära võtta, jääb tulemus nõrgemaks.

Pikaaegne tähendab, et eesmärk ei sõltu ühest heast nädalast. Hästiplaneeritud tähendab, et koormus, taastumine ja harjutuste valik ei ole juhuslikud. Juhendatud tähendab, et treenija ei pea kõike üksi ära arvama.

Personaaltreening ja koos seatud eesmärgid

Aalto sõnul on personaaltreeneri tähtsaim ülesanne pakkuda treenijale igakülgset tuge ja toetust, et jõuda koos püstitatud eesmärkideni. See ei tähenda, et treener teeb töö kliendi eest ära. Vastupidi. Hea treener aitab inimesel lõpuks paremini aru saada, mida ta ise teeb ja miks ta seda teeb.

„Personaaltreeningu lõppemise järel peaks kliendile jääma palju infot oma isikliku tervise ning üldse tervislike eluviiside kohta,” sõnas Aalto. See on hea mõõdupuu. Kui pärast koostööd jääb inimesele ainult väsimus ja hunnik harjutuste nimesid, jäi midagi puudu. Kui ta saab aru oma kehast, koormusest ja liikumise mõjust, on töö kandnud vilja.

Ausalt öeldes on see paljudele kõige suurem võit. Mitte ainult parem vorm, vaid oskus jätkata ka siis, kui treener ei seisa kõrval. Just see eristab läbimõeldud juhendamist kiirest motivatsioonisüstist.

Aalto lisas: „Personaaltreening ei tohiks olla ühekordne sähvatus, vaid pikaajaline teekond ühiselt valitud sihtideni.” See on eriti tähtis inimestele, kes on varem mitu korda alustanud ja sama kiiresti lõpetanud. Põhjus ei pruugi olla tahtejõu puudus. Vahel on puudu hoopis selge plaan ja inimene, kes aitab seda päriseluga sobitada.

Mida hea treeneri puhul tähele panna?

Hea personaaltreener ei alusta ainult küsimusega, mitu korda nädalas sa trenni teha tahad. Ta uurib, mis on eesmärk, milline on varasem kogemus, kas liikumises on valukohti ja kui palju aega inimene tegelikult saab treeningule anda. Lihtne tõde: parim kava on see, mida saab järjekindlalt teha.

Riku Aalto tõi oma kogemustele toetudes välja, et personaaltreening on mõeldud inimestele, kellel on pidevalt kiire ning kes ise treenides pole püstitatud eesmärkideni jõudnud. Sellisel juhul aitab treener võtta müra vähemaks. Mida teha täna? Mida jätta hilisemaks? Millal lisada koormust ja millal hoida tagasi?

„Koos personaaltreeneriga treenides pääsevad treenitavad kindlamini ja turvalisemalt nautima treeningute vilju.” See ei tähenda, et iga inimene peab alati treeneriga treenima. Küll aga tähendab see, et alguses võib hea juhendamine säästa palju aega, segadust ja tarbetuid vigu.

Mis siis tegelikult juhtub, kui koostöö toimib? Treenija saab selgema sihi. Treening muutub turvalisemaks. Eesmärgid muutuvad mõõdetavamaks. Ja mis kõige tähtsam: inimene ei tunne, et ta peab kogu tee üksi välja mõtlema.

Personaaltreening: KKK

Kellele personaaltreening sobib?

See sobib eriti hästi inimesele, kellel on kiire, kes on varem üksi treenides takerdunud või kes tahab turvaliselt alustada. Sobib ka neile, kes soovivad oma senist treeningut korrastada.

Kas ühest treeningust piisab?

Üks treening võib anda hea esimese pildi, kuid Aalto rõhutab pikaajalist koostööd. Harjumused, tehnika ja tulemused vajavad aega ning järjepidevat tagasisidet.

Mida peaks klient koostööst kaasa saama?

Klient peaks saama rohkem teadmisi oma tervise, liikumise ja treeningu kohta. Eesmärk ei ole sõltuvus treenerist, vaid targem ja kindlam tegutsemine ka iseseisvalt.

Autor: Spordiklubi Sparta

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.