Klassikaline jõutõstmine: SELL 2016 rekordid
Klassikaline jõutõstmine sai Tamperes uue lehekülje. 14. mail 2016 peeti SELLi üliõpilasmängude võistlused, kus eestlased tõid kolm kulda ja mitu Eesti rekordit. Allpool on tulemuste kokkuvõte ja lühike sissejuhatus sellesse, mis raw-jõutõstmine tegelikult on.
Mis on klassikaline jõutõstmine?
Klassikaline jõutõstmine ehk raw-jõutõstmine on jõuspordi vorm, kus võistleja sooritab kolm tõstet: kükk, lamades surumine ja jõutõmme. Erinevalt varustusega jõutõstmisest pole lubatud toetav riietus — ei survesärki, kükipükse ega muid lihaseid abistavaid materjale. Lubatud on vöö, randmesidemed, põlvesidemed (mitte põlvepehmendid), trikoo ja sobivad jalanõud.
Minimaalse varustuse tõttu peegeldavad raw-tulemused puhast lihasjõudu paremini kui varustusega tulemused. Eestis ja Põhjamaades on viimase kümnendi jooksul just klassikaline formaat populaarsuses kasvanud — IPF lisas raw-kategooria oma MM-võistlustele 2012. aastal ning sellest ajast saadik on raw-tõstjate hulk Eesti klubides järjepidevalt suurenenud.
SELL 2016: Eesti tulemused
Naiste -63 kg kaalukategoorias kordas oma eelmise aasta kuldmedalivõitu Sisekaitseakadeemiat esindanud Laura-Lisett Lepp. Kohe esimesel alal uuendas ta enda nimele kuulunud Eesti rekordit — uueks küki rekordiks 117,5 kg. Lamades surumises jäi tulemuseks 87,5 kg ja jõutõmbes 137,5 kg, mis on senised rekordikorduvused. Ka kogusumma 342,5 kg oli Eesti uus rekord. Wilksi punktide arvestuses sai Laura-Lisett naistest absoluutvõidu — 370,86 punkti.
Meeste -120 kg seas läks esikoht samuti Sisekaitseakadeemia esindajale, Marek Vähile. Tema tulemused olid kükk 285 kg, lamades surumises isiklikku rekordit tähistav 202,5 kg ja jõutõmme 302,5 kg — kokku 790 kg. Absoluutarvestuses tõi see meestest teise koha 456,23 Wilksi punktiga. Absoluudivõidu napsas -74 kg kategoorias võistelnud Soome esindaja Toni Väisänen (468,65 Wp).
Kuni 93 kg meestest tuli võitjaks eestlane Siim Salin TTÜst: kükk 240 kg, lamades surumine 150 kg, jõutõmme 272,5 kg, kogusumma 662,5 kg. Kolm Eesti kulda ühel võistlusel on tudengispordi mõõtkavas tugev tulemus — eriti arvestades, et SELL toob Soome, Eesti, Läti ja Leedu ülikoolidest ühele platvormile sadakond tudengisportlast.
Klassikaline jõutõstmine vs varustusega tõstmine
Praktikas tähendab raw-formaat seda, et kükkides ei aita survesärk lamades surumist ega kükipüksid kükki. Kogusummad kipuvad olema 10–25% madalamad kui varustusega tõstetes, aga vahed sõltuvad palju tõstja kogemusest varustuse kasutamisel. Algajatele ja kasvavatele sportlastele on raw-formaat üldjuhul lihtsam — pole vaja õppida ühtlasi keerulist varustuse kasutust.
Eestis on klassikalise jõutõstmise võistluskalender tihedam kui varustusega — Eesti meistrivõistlused, klubidevahelised etapid ja noortevõistlused korraldatakse enamjaolt raw-formaadis. SELL üliõpilasmängud kuuluvad rahvusvaheliselt tuntud tudengivõistluste hulka, mis toob Põhjamaade ja Baltikumi ülikoolide tugevamad tõstjad ühele platvormile.
Wilksi punktid normaliseerivad tulemused üle kaalukategooriate, et erineva kehakaaluga tõstjaid saaks omavahel võrrelda. 370 Wilksi punkti naistel ja 450+ meestel on rahvusvahelisel tudengivõistlusel tugeva absoluuttulemuse tasemel.
Klassikaline jõutõstmine algajale
Kui kolm tõstet — kükk, lamades surumine ja jõutõmme — on uued, on mõistlik alustada tehnika treenerist või kogenumast tõstjast jõusaalis. Eestis korraldavad raw-treeninguid mitmed klubid, sealhulgas suuremad jõutõstmisseltsid Tallinnas ja Tartus. Esimesed kuud läheks tehnikale ja submaksimaalsete koormustega harjutamisele — maksimumtõstetega katsetamine enne baastehnika paika saamist viib pigem vigastuste kui rekorditeni.
Vöö ja randmesidemed pole kohustuslikud, aga raskemate tõstete juures vähendavad vigastuste riski. Põlvesidemed aitavad kükkimisel põlveliigese stabiilsust ja on raw-kategoorias lubatud. Algaja jaoks on kõige olulisem siiski tehnika ja koormuse järkjärguline kasv — varustus ei asenda baastööd.
Tüüpiline algprogramm näeb ette igal kolmel raskel päeval ühe põhiliigutuse rasked seeriad ja paar abiharjutust. Sealt edasi arenevad programmid blokkidesse — vastupidavus, jõud, tipp — ja võistluseks valmistumiseni jõutakse tavaliselt aasta-paari pärast.
KKK
Mis vahe on jõutõstmisel ja tõstmisel?
Jõutõstmine (powerlifting) koosneb kolmest tõstest: kükk, lamades surumine ja jõutõmme. Tõstmine (weightlifting) on olümpiaspordiala kahe tõstega — rebimine ja tõuge. Tehnika, treening ja võistlustüüp on täiesti erinevad.
Mis on Wilksi punkt?
Wilksi punkt on koefitsient, mis arvutab tõstja kogusumma ja kehakaalu põhjal võrreldava skoori. See võimaldab kõrvutada eri kaalukategooriate tõstjaid — kerge ja raske tõstja absoluutsed kilod ei ole sirgelt võrreldavad.
Kus saab Eestis raw-jõutõstmist treenida?
Suuremate linnade jõusaalides on enamasti olemas vajalik varustus — võistlustüüpi kang, jõutõstmiseks sobiv pink ja platvorm. Spetsialiseeritud klubid (sh Sisekaitseakadeemia ja TTÜ jõuklubi, kes SELL 2016-l Eesti tulemused tegid) pakuvad ka treenerite juhendamist.
Vaata SELL 2016 kõikide kaalukategooriate täielikke tulemusi SIIT.
Autor: Epp Jalakas
