Imre Vähi trennis: kaks osa ja õppetunnid

Imre Vähi on selle saate keskmes, sest tema trennist on vaadata rohkem kui üks kiire klipp. Kahes osas näeb, kuidas klassikalise kulturismi sportlane töötab, räägib ja valmistub võistlusteks, kus tulemus ei sünni juhuslikult.

Miks Imre Vähi trenn väärib vaatamist?

Saatesarja 10. osas on käeraudus viimaste aastate edukaim klassikaline kulturist Imre Vähi. See ei ole lihtsalt nimi plakatil. Imre on naasnud viimaselt viielt suurvõistuselt finaalikohaga ning värskeim saavutus oli selle kevadine 3. koht Euroopa meistrivõistlustelt. Hiljem lisandus veel Põhjamaade absoluutse meistri tiitel.

Sellise tausta juures on huvitav näha, kuidas sportlane päriselt treenib. Mitte ainult poseerimisfoto, mitte ainult lavatulemus, vaid töö, mis selle taga käib. Just see teebki need kaks osa väärtuslikuks ka neile, kes ise kulturismilavale ei pürgi.

Kulturismi ringkondades on teada Imre jutulembus. Ta ei hoia ennast tagasi ka käeraua saates. Tavaliselt mahub üks osa 20-30 min sisse, aga Imrega tuli kokku kaks osa: esimene pikkusega 52 min ja teine osa pikkusega 43 min.

Ausalt öeldes on see siin pigem pluss. Kui sportlane oskab oma valikuid selgitada, saab vaataja rohkem kui lihtsalt harjutuste järjekorra. Saab mõtteviisi.

Kuidas Imre Vähi ettevalmistus välja paistab?

Klassikalises kulturismis ei piisa ainult suurest jõust. Vaja on vormi, proportsiooni, lihastunnetust ja distsipliini. Neis osades tuleb see hästi välja. Trenn ei ole juhuslik rapsimine, vaid osa pikemast ettevalmistusest.

Saatesarja 11. osa ilmumise ajaks oli Imre Vähi vahepeal jõudnud võita Põhjamaade absoluutse meistri tiitli klassikalises kulturismis. See annab teisele osale erilise kaalu. Vaataja ei näe ainult trenni, vaid ka teekonda võiduni.

Mis siis tegelikult juhtub? Näed, kuidas sportlane liigub, kuidas ta harjutusi teeb ja kuidas ta räägib oma ettevalmistusest. Sellest saab aimu, miks lavavorm nõuab rohkem kui tugevat tahtmist. Seal on rutiin, kannatus ja täpsus.

NB! Üksi ja ilma treenerita palun mitte järele teha! See hoiatus tasub alles jätta. Kogenud kulturisti treening ei ole automaatselt hea plaan algajale. Sama harjutus võib ühele anda tulemuse ja teisele lihtsalt ülekoormuse.

Mida neist kahest osast kaasa võtta?

Lihtne tõde: vaata tehnikat, mitte ainult raskust. Kulturismis loeb see, kas lihas teeb töö ära. Kui tempo, asend ja kontroll kaovad, muutub harjutus kiiresti millekski muuks.

Teine asi on järjepidevus. Imre tulemused ei tekkinud ühe kevadega. Viimaselt viielt suurvõistuselt finaalikoht, 3. koht Euroopa meistrivõistlustelt ja Põhjamaade absoluutse meistri tiitel räägivad sellest, et plaan püsis kaua. Trenn on vaid üks osa, aga see osa peab korduma nädalast nädalasse.

Kolmas tähelepanek puudutab juttu trenni ümber. Kui inimene oskab öelda, miks ta midagi teeb, on tal tavaliselt ka parem kontroll oma arengu üle. See ei tähenda, et iga trenn peab olema loeng. Aga pimesi kopeerimine on kehv tee.

Kui vaatad neid osi enda treeningu mõttega, pane tähele kolme asja: kuidas harjutus algab, kuidas keha asend püsib ja kas liigutus lõpeb kontrollitult. Need detailid on tihti tähtsamad kui see, mitu kilo kangil on.

Imre Vähi videod ja vaatamissoovitus

Esimene osa annab pikema sissevaate trenni ja jutu rütmi. 52 min ei pea korraga lõpuni vaatama. Kui aega napib, võta see nagu treeningu õppematerjal: vaata üks lõik, tee paus ja mõtle, mida sellest oma trennis kasutada saab.

[youtube=pAkKV4iPGNQ]

Teine osa on pikkusega 43 min ja sobib hästi jätkuks. Neis osades näete, kuidas valmistus Imre tiitli võiduks. Siin on hea jälgida mitte ainult harjutusi, vaid ka sportlase hoiakut. Rahulik töö, selge fookus ja piisavalt palju kogemust, et mitte iga liigutust üle mängida.

[youtube=6P7k-Ny8bfc]

Head vaatamist!

Kommenteeri osa FOORUMIS

KKK

Kas algaja võib Imre Vähi trenni järgi teha?

Üks ühele kopeerida ei tasu. Video sobib õppimiseks ja mõtlemiseks, aga algaja vajab lihtsamat plaani, head tehnikat ja vajadusel treeneri pilku.

Miks on kaks osa, mitte üks?

Imrega tuli materjali rohkem kui tavaliselt. Kui enamasti mahub saade 20-30 min sisse, siis siin tuli esimene osa 52 min ja teine osa 43 min.

Mida peaks videotes kõige rohkem jälgima?

Jälgi tehnikat, kontrolli ja seda, kuidas sportlane oma tegevust selgitab. Need annavad rohkem kasu kui lihtsalt harjutuste nimekiri.

Autor: Toimetus

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.