Tõstmise MM 2019 Pattayas tõi Eestile kaks tuttavat nime: Leho Pent ja Mart Seim. See oli võistlus, kus kaalul polnud ainult koht protokollis, vaid ka selge pilt sellest, kuidas Eesti tõstjad maailma tugevaimas seltskonnas liiguvad.

Algne uudis oli lühike teade võistluse alguse kohta. Siin on sellest selgem ülevaade: kes võistlesid, miks see MM oli oluline ja mida Eesti spordisõbral tasus jälgida.

Miks tõstmise MM 2019 oli tähtis?

2019. aasta maailmameistrivõistlused peeti Tais Pattayas 18.–27. septembrini. Rahvusvahelise Tõstmise Föderatsiooni teatel oli stardis rekordiline arv sportlasi: 734 tõstjat 105 riigist. See ütleb üsna palju. Tõstmine ei olnud enam ainult mõne suure spordiriigi siseasi, vaid lai ja karm ülemaailmne võistlus.

Eesti vaates tegi võistluse põnevaks kaks meest. Leho Pent võistles kuni 102 kg kaaluklassis. Mart Seim läks platvormile üle 109 kg meeste seas. Mõlemal oli juba nimi olemas. Pent oli kahekordne Euroopa pronks, Seim aga Rio olümpia 7. mees. Sellised tiitlid ei tõsta kangi sinu eest üles, aga need annavad vaatajale põhjuse ekraan ette võtta.

Ausalt öeldes on tõstmise MM selline võistlus, kus iga katse võib loo pea peale pöörata. Üks õnnestunud rebimine võib tõsta sportlase uude mängu. Üks ebaõnnestunud tõuge võib kogu päeva ära rikkuda. See ongi selle ala närv.

Tõstmise MM ja Eesti koondis

Eesti koondis oli väike, aga mitte juhuslik. Leho Pent ja Mart Seim esindasid kahte erinevat lugu. Pent oli tehniline ja sitke võistleja, kelle puhul loeb väga palju stabiilsus. Seim oli raskekaallane, kelle nimega käib kaasas suure kangi ootus. Kui üle 109 kg mehed lavale tulevad, vaatab saal teisiti. Numbrid on lihtsalt teises mõõdus.

Algse ajakava järgi pidi Pent võistlustules olema 25. septembril ja Seim 27. septembril. Täpne ajakava selgus võistluse käigus, nagu suurvõistlustel sageli juhtub. Tõstmises sõltub palju gruppidest, registreeritud algraskustest ja sellest, kuidas korraldajad kaaluklasse jaotavad.

Läti koondis tuli samuti tugeva koosseisuga. Võistlesid Ritvars Suharevs kuni 81 kg, Vadims Koževnikovs kuni 96 kg, Arturs Plesnieks kuni 109 kg ja Rebeka Koha kuni 59 kg. Eesti spordisõbrale oli see huvitav võrdlus. Naabrid olid toonud välja mitu sportlast ning Koha oli juba siis üks Balti tõstmise tuntumaid nimesid.

Mida tõstmise MM-il jälgida?

Tõstmise vaatamine on palju põnevam, kui tead, mida jälgida. Esimene asi on algraskus. See näitab, kui kõrgele sportlane päeva plaanib. Kui algraskus on julge, võib tulemus olla suur, aga risk kasvab. Kui see on liiga ettevaatlik, võib konkurent eest ära minna.

Rebimine annab võistlusele suuna

Rebimine on kiire ja tehniline. Kang peab ühe liigutusega sirgetele kätele minema. Vaataja näeb siin kohe, kas sportlane on terav või närvis. Hea rebimine annab kindla põhja. Kui kõik kolm katset ebaõnnestuvad, on võistlus läbi, isegi kui tõuge oleks tugev.

Tõuge otsustab sageli koha

Tõuge on kaheosaline: kang rinnale ja sealt üles. Raskekaallaste puhul on see vaatemäng omaette. Mart Seimi puhul oodati just seda osa, sest suure kehakaalu klassis sünnivad tihti päeva kõige meeldejäävamad numbrid. Aga lihtne tõde: jõust üksi ei piisa. Kui ajastus laguneb, ei jää kang üles.

Kolmas asi on katsete valik. Treeneri töö paistab eriti hästi siis, kui esimene katse õnnestub ja järgmine raskus tuleb valida. Kas minna kindla tulemuse peale või riskida medalikoha nimel? Telepildis võib see tunduda väikese otsusena. Tegelikult on see kogu võistluse süda.

Praktiline vaade Eesti fännile

2019. aastal kandis võistlust Eestis üle TVPlay Sports, endise nimega Viasat Sport Baltic. Algne veebiviide voogedastusele enam ei tööta, seega pole mõtet seda siin alles hoida. Arhiiviuudisena on tähtsam säilitada võistluse sisu: millal Eesti tõstjad lavale pidid minema ja milline oli võistluse taust.

Kui vaadata seda artiklit täna, siis on see hea meeldetuletus, kui pikk on Eesti tõstmise ajalugu. Eesti oli enne seda MM-i võitnud maailmameistrivõistlustelt 13 medalit: 3 kulda, 4 hõbedat ja 6 pronksi. Lätil oli kirjas 11 medalit: 1 kuld, 3 hõbedat ja 7 pronksi. Need arvud annavad Balti tõstmisele päris korraliku kaalu.

Mis siis tegelikult loeb? Mitte ainult medal. Sellisel tasemel loeb ka see, kas sportlane saab kirja kindla kogusumma, kas ta püsib tervena ja kas võistlus annab järgmisteks startideks enesekindlust. Tõstmises on areng sageli aeglane. Väikesed sammud jõusaalis, kümned tehnilised kordused ja lõpuks kolm katset laval.

KKK: tõstmise MM 2019

Kes esindasid Eestit 2019. aasta tõstmise MM-il?

Eestit esindasid Leho Pent kuni 102 kg kaaluklassis ja Mart Seim üle 109 kg meeste seas.

Kus toimus tõstmise MM 2019?

Võistlus toimus Tais Pattayas 18.–27. septembrini 2019. Stardis oli 734 sportlast 105 riigist.

Miks Mart Seimi start tähelepanu sai?

Seim võistles raskekaalus, üle 109 kg meeste seas, ning tal oli varasemalt ette näidata Rio olümpia 7. koht.

Autor: Fitness.ee