Rekordnormid jõutõstmises: mis muutus

Rekordnormid on jõutõstmises rohkem kui lihtsalt numbrid tabelis. Kui kehakaalu kategooriad muutuvad, tuleb ka vanad rekordid õiglaselt ümber mõtestada, et sportlane ei võistleks paberil eilse süsteemiga.

Siin on lihtne ülevaade, miks vanad rekordid külmutati, kuidas uued normid loodi ja miks Wilks’i punktid mängisid selles protsessis nii suurt rolli.

Miks rekordnormid muutusid?

Jõutõstmises ei ole kehakaal pisiasi. Sama tulemus võib eri kaaluklassides tähendada väga erinevat sportlikku taset. Kui sportlane kaalub rohkem või vähem, muutub ka see, mida peetakse tema klassis tugevaks tulemuseks.

Seoses uute kehakaalu kategooriatega külmutatakse vanad rekordid ja kehtestatakse uued rekordnormid. See tähendab, et varasemad tulemused ei kao ajaloo prügikasti, kuid neid ei saa ka lihtsalt üks ühele uutesse klassidesse tõsta.

Ausalt öeldes oleks otse ülekandmine ebaõiglane. Mõni uus kaaluklass oleks saanud liiga kõrge lati, teine liiga madala. Seepärast oli vaja süsteemi, mis vaataks tulemusi laiemalt kui ainult kilogrammide kaudu.

Kuidas rekordnormid arvutati?

Uued rekordnormid on koostatud Rahvusvahelise jõutõsteliidu (IPF) poolt välja töötatud põhimõtetel. IPF lähtus uute rekordnormide kehtestamisel võrdsus printsiibist.

Mis siis tegelikult juhtus? Endised rekordid konverteeriti esmalt Wilks’i punktideks. See tegi eri kehakaaludes saavutatud tulemused omavahel paremini võrreldavaks.

Seejärel vähendati summaarset keskmist umbes 5%. Alles pärast seda konverteeriti Wilks’i punktid uute kaalukategooriate jaoks kilodeks ümber. Nii ei olnud uus tabel lihtsalt vana tabel uute pealkirjadega, vaid arvutatud normide kogum.

Wilks’i süsteemi mõte oli anda igale sportlasele suhteline punktisumma. See ei tee kerget ja rasket sportlast samaks, aga aitab võrrelda nende tulemust ausamalt kui paljas kilogrammide arv.

Rekordnormid ja võistlusstatistika

Arvutused ei sündinud ainult valemi põhjal. Lisaks võeti arvesse aastate jooksul kogutud võistlus statistikat. See oli oluline, sest eri tõsted ei käitu kehakaalude lõikes täpselt samamoodi.

Näiteks meeste lamades surumise Wilks’i punktide puhul oli näha selget eelistust raskematele kaaludel. Jõutõmbe puhul paistis eelis pigem kergematele kaaludel. Küki ja kogusumma puhul selliseid erinevusi ei täheldatud.

Kogusumma eelistuse puudumine oli ka ootuspärane. Wilks’i koefitsiendid on tuletatud just kogusumma statistikale tuginedes, seega pidi süsteem seal kõige ühtlasemalt töötama.

Lihtne tõde: kui normid ei arvesta ala tegelikku statistikat, muutuvad need kiiresti kas liiga pehmeks või liiga karmiks. Mõlemal juhul kannatab võistluse usaldusväärsus.

Mida sportlane peaks teadma?

Sportlase jaoks tähendab normide muutus eelkõige seda, et vana rekordi kõrval tuleb vaadata ka uut konteksti. Sama tõste võib uues kehakaalu kategoorias anda teise tähenduse.

Treeneri jaoks on tähtis mitte hinnata sportlast ainult vana rekordinumbri järgi. Uus kaaluklass, uus norm ja ala enda eripära peavad kõik lauale jääma. Eriti kehtib see siis, kui sportlane liigub kehakaalus üles või alla.

Kui vaatad oma eesmärke, ära küsi ainult: „Kui palju ma pean tõstma?” Küsi ka: „Millises kaaluklassis see tulemus tegelikult tugev on?” See annab treeningplaanile parema suuna.

Vana normitabeli viide oli märgitud sõnaga SIIN, kuid mittetöötav link on eemaldatud.

KKK

Kas vanad rekordid kustutati ära?

Ei. Vanad rekordid külmutati. See tähendab, et need jäävad ajalooks alles, kuid uute kehakaalu kategooriate jaoks kehtestati eraldi normid.

Miks kasutati Wilks’i punkte?

Wilks’i punktid aitasid võrrelda eri kehakaaludes tehtud tulemusi. Ilma selleta oleks olnud raske hinnata, milline vana rekord sobib uue kaaluklassi aluseks.

Kas rekordnormid on kõigis tõstetes võrdsed?

Mitte päris. Statistika näitas, et lamades surumises ja jõutõmbes võis kehakaal anda eri suunas eelise. Küki ja kogusumma puhul seda erinevust ei täheldatud.

Autor: Toimetus

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.