Musklid, vorm ja Ott Kiivika MM-teekond

Musklid on selle loo nähtav pool, aga Ott Kiivikas räägib enne MMile sõitu hoopis rahust, vormist ja vaimsest valmisolekust. 22.-24. novembrini peetakse eksootilises Yangonis IFBB maailmameistrivõistlused, kus Eestit esindab 24 a Ott Kiivikas, nüüd juba meie kolmekordne kulturismimeister.

Miks musklid üksi laval ei võida?

Ott Kiivikas ütles enne pikka teekonda lihtsalt: ”Lähen võistlema lisapingeteta.” See lause kõlab rahulikult, aga kulturismis ei ole selline rahu juhus. Vorm peab olema paigas, organism peab dieedi peal vastu pidama ja pea ei tohi enne lavale astumist oma võistlust ära kaotada.

Paar nädalat enne sõitu oli Kiivikase sõnul seis hea. Lihased ja vaim olid raske heitluse kodus juba mõneks ajaks unustusse jätnud. Teisisõnu: töö oli tehtud ning nüüd tuli võtta vastu uus kogemus. Just see eristab küpset sportlast noorest tegijast. Ta ei lähe lavale ennast tõestama iga hinnaga, vaid täitma plaani.

”MMile on mul praegu isegi nagu lihtsam minna kui Tartusse novembri algul,” pajatas Eesti meister. Kodune konkurents oli olnud terav. Sellist Kalmuse, Tkatšenko ja Kornõševi konkurentslikku terasringi tema ümber enam polnud. Välisvõistlus toob muidugi teise pinge, kuid kodune mõõduvõtt võib vahel närida rohkemgi.

Kuidas musklid, dieet ja pea koos töötavad?

Kulturismis paistavad kõigepealt silma musklid, kuid lavavorm sünnib kolmest asjast: treeningust, toitumisest ja närvisüsteemist. Kui üks neist laguneb, ei päästa teised lõpuni välja. Kiivikase puhul oli tähtis, et organism püsis dieedi peal normis. See tähendab, et keha ei olnud lihtsalt kuivaks pigistatud, vaid suutis veel võistelda.

Siin tuli mängu ka kogemus väljastpoolt. Omamoodi oli taas abiks tema eelkäija musklipingutamises, nüüd Soomes resideeruv, Olev Annus. Palavuse ja ajavahe suhtes andis ta Kiivikasele väärt nõu. ”Helistasin talle alles eile ja küsisin-täpsustasin veel paari nüanssi,” hindas Ott eksilmameistri muret tema pärast eriti kõrgelt.

Ausalt öeldes on see kulturismi juures sageli alahinnatud pool. Kõik näevad poseerimist ja lihaseid. Vähem räägitakse sellest, kuidas võistleja kohaneb teise kliima, ajavahe, une ja söögirütmiga. Myanmaris lavale minnes ei piisa sellest, et vorm oli Tartus hea. Vorm peab kaasa reisima.

Noorte seis teeb ala inimestele muret

Nii Annus kui ka Eesti kulturistide president Arnold Tokko tundsid muret homse ala pärast. Kiivikas ütles juunioride seisu nadi olevat. Kevadel karikavõistlustel tundus huvi kasvavat, kuid sügiseks kahanes rida taas neljale. See on väike arv alale, kus järelkasv peaks looma järgmise tugeva põlvkonna.

Kiivikas mäletas omast ajast, et noore tulijana astus ta Marek Kalmusele, nüüd juba viiekordsele Eesti karika omanikule, kannale just juuniorides võisteldes. Selline surve on vajalik. Kui noor sportlane näeb enda ees tugevat nime, tekib siht. Kui rida on hõre, jääb ka võrdlus nõrgemaks.

Praktiline vaade: mida lavavormi puhul märgata?

Lihtne tõde: vormi ei tee ainult suurus. Lavale tulles loevad proportsioonid, kuivus, poseerimine ja see, kas sportlane suudab kogu etteaste lõpuni hoida. Kui lihas on suur, aga keha ei ole viimistletud, jääb tulemus poolikuks. Kui vorm on terav, aga esitus närviline, kaob mõju samuti.

Häda algavat sellest, et noored mehed ei taha vormi nimel piisavalt tööd teha. Tiitlivõistluste eelgi. See kõlab karmilt, kuid kulturism ongi ala, kus poolik pingutus paistab välja. Toidukord, uni, treening ja poseerimine kogunevad laval üheks pildiks. Seal ei saa enam peita, mis jäi tegemata.

Tänavuste Eesti kulturismimeistrite rida annab pildi, kui lai oli toonane tase: noortest Mikk-Alvar Olle Tallinna Reval-Spordist, juunioridest Janar Gröön Viljandist, naistest Svetlana Filimonova Sillamäelt ja Inna Terasmaa Tartu Arcomanist, meestest kergemast kaalust alates aga Boriss Žitinski Narvast, Andres Barabanov Reval-Spordist, Ott Kiivikas ja Marek Kalmus Arcomanist.

Absoluutselt reastuti Tartus: 1. Kiivikas, 2. Kalmus, 3. Viktor Tkatšenko Sillamäe Olympiast, 4. Nikolai Kornõšev Tallinnast, 5.Andres Barabanov Reval-Spordist, 6. parim juunior Janar Gröön Viljandist. See nimekiri näitab, millise seltskonna seest Kiivikas MMile läks.

Musklid MMil: mida Ott Kiivikas sihib?

Juunioride EMil korra kuuendaks tulnud Kiivikas oli varem MMil kahel korral osalenud. Senine lagi oli poolfinaali pääs. Kuidas tänavu? Ott arvas, et asjade praegust seisu silmas pidades oleks maailma amatööride 16 parema hulka pääsemine juba mingi näitaja.

See ei ole väike siht. Maailma amatööride seas on tase tihe ja iga detail loeb. Samal ajal toimub Myanmaris ka maailma kulturismiorganisatsiooni kongress, millest loodetavasti meie tegija samuti osa võtab. Nii on reisil kaks mõõdet: sportlik tulemus ja Eesti kulturismi kohalolek laiemas pildis.

Mis siis tegelikult otsustab? Mitte ainult musklid. Otsustab see, kas tehtud töö peab vastu pika reisi, võõra kliima ja lavapinge all. Kiivikas läks võistlema lisapingeteta. Mõnikord ongi see parim märk, et sportlane on valmis.

KKK: musklid ja võistlusvorm

Kas musklid on kulturismis kõige tähtsamad?

Need on väga tähtsad, kuid mitte ainus asi. Võistlusvormis loevad ka proportsioon, kuivus, poseerimine ja see, kuidas sportlane laval pinge all püsib.

Miks dieediga vormi tegemine nii raske on?

Sest keha peab samal ajal kaalu langetama, lihast hoidma ja treeningut taluma. Kui organism ei püsi normis, kannatavad nii vorm kui ka enesetunne.

Mida tähendaks 16 parema hulka pääsemine?

Kiivikase enda hinnangul oleks maailma amatööride 16 parema sekka jõudmine juba arvestatav näitaja, eriti arvestades MMil valitsevat taset.

Treeni siin: ArtGym

Autor: Aare Kreilis

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.