Treening

Kergejõustik… või raskejõustik? I osa

Treening  |   |  tekst:  |  fotod: 123RF Stock Photos  |  Kommenteeri

Carl Lewis on kõigi aegade üks paremaid hüppajaid ja sprintereid. On huvitav fakt, et Lewis ei kasutanud oma treeningus kuni 35 aastaseni jõusaali ja raskustega treenimist. Alles aasta enne oma viimast olümpiat rakendas Lewis oma treeningusse jõusaali. Väidetavalt oli “raua suhtes allergiline” ka Obadele Thompson, 2000. aasta OM 100 m pronksimees. Mehe parim 100 m tulemus 9.87. Loomulikult, sprinteritele, kelle tulemused 100 meetris on 9.86 (Lewis) ja 9.87 (Thompson) on muidugi raske midagi ette heita. Ent siiski, me saame spekuleerida, et kas need tulemused oleks võinud olla veelgi võimsamad, kui nad oleksid oma treeningutesse tõsisemalt ka jõutreeningu sisse võtnud. 1996. aastal on Carl Lewis hoidnud korraks ka 100 m maailmarekordit. Tagant tuule abiga on Thompson jooksnud sellise aja nagu koguni 9.69. Ent, need mehed on pigem erandid, kes kinnitavad reeglit. Enamus sportlastest, keda me suurel areenil näeme, ei ole Carl Lewis’ed või Obadele Thompson’id. Enamus sportlaste jaoks (“lihtsurelikud”, kes ei ole pärinud kõigi aegade parimat geneetikat) on tugevamaks saamine ainus eeldus kiiremaks saamisele.

Kui tugev on tugev ja kui palju on vaja, et olla piisavalt tugev? Jõutõstmise taustaga raskejõustiku treenerina oli minu jaoks üks raskemini mõistetavam fakt see, et iga spordiala puhul on tegelikult punkt või tase, millest edasine jõunäitajate suurendamine enam sooritusvõimes edasiminekut ei tähenda.

Tõlkijalt: mul oli kange kiusatus jätta see koht üldse tõlkimata ehk teiste sõnadega, ka minul on seda raske mõista ja selle väite paikapidavuses julgeksin väga tõsiselt kahelda, sest, miks siis heitjad tõukajad või üldse kergejõustiklased ei saavuta seda vajalikku jõutaset ja ei tegele selle säilitamisega, vaid üritatakse ikka ja veel saada tugevamaks ja viia oma jõunäitajaid edasi? Miks Kanter üritab baasharjutustes ikka paremaks saada? Sama lugu on ka sprinteritega ja teiste kõrgejõustiklastega, kes jõutreeningut teevad. Aga ma võin loomulikult ka eksida.

Paljud sportlased ei jõuagi soovitatavale jõutasemele, teistel kulub võib – olla peaaegu, et terve karjäär, et vajalik jõutase ja seeläbi võimsus saavutada. Kolmas seltskond, nagu eelpool mainitud Lewis või Thompson ei pea vajaliku võimsuse saavutamiseks praktiliselt eriti üldse midagi rasket tõstma. On öeldud ka nii, et jõutreeneritel on väga oluline ära tabada, kus see nn. punkt on või saabub, kui jõunäitajate edasiviimine sooritusele enam ei panusta. Selle taseme ära tundmisel tuleks treeningprogrammis lülitada rõhk teiste komponentide täiustamisele.

Järgnev kirjutis analüüsibki vajalikku jõutaset erinevate kergejõustiku alade korral.

Heitjad, tõukajad ja viskajad

Pole teist kergejõustiku valdkonda, kus maksimaaljõud omistaks sedavõrd suure tähtsuse kui heidetes, tõugetes ja visetes. Samas, nii oluline, kui see tugevus ka poleks, valitseb meil USA – s heitjate treenimises siiski mõnevõrra vale mõttelaad. Kuulitõukes, kus on samuti oluline maksimaaljõud, kuid kus liigutus on oluliselt vähem kiirust nõudev kui heidetes või visetes, on meil hästi läinud. Ameeriklased on viimase 20 aastaga 15 – st võimalikust medalist saanud 8 medalit ja seda meeste kuulitõukes. Samas, teistes heitealades (odavise, vasaraheide ja kettaheide) oleme 40 – st võimalikust medalist saanud samal ajaperioodil vaid 1 medali. Nimelt on asi selles, et nende teiste heitealade korral on heitevahend oluliselt kergem kui kuul, millest tulenevalt peitub kaugele heitmise võti jõu kõrval suuresti ka kiiruses, milles meie sportlased on olnud puudulikud. Chad Smith puudutas seda teemat ka artiklis “Why we actually suck at Olympic lifting”, kus ta nendib, et “kohe, kui on saavutatud adekvaatne maksimaaljõutase, hakkab edasine tulemus sõltuma valdavalt kiirusest ja tehnikast.” Milline on eliidile vastav maksimaaljõutase heidetes?

Anatoliy Bondarchuk räägib sellest oma raamatus “Transfer of Training”, kus tuuakse erinevatele eliiditasemel kergejõustiklastele välja nö. hästi läbilöömiseks erinev jõutase. Heitealade korral on need järgmised:


Fitness.ee avaldatud teksti-, foto- ja videomaterjalide kopeerimine on lubatud ainult Robocop OÜ kirjalikul loal. Materjalide loata kasutamise eest esitatakse arve. Loa saamiseks palume pöörduda: toimetus@fitness.ee

 

4 parimat treeningjaotust naistele (III osa) push-pull-legs

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime eraldi ülakeha ja alakeha treenimisest. Kui soovid teada, kas naistele sobib selline treeningjaotus, siis artikli…


4 parimat treeningjaotust naistele (II osa)

Treening | 

Eelmises artiklis rääkisime "bro-split" tüüpi kavast ehk treeningjaotusest, kus erinevaid lihasgruppe treenitakse erinevatel päevadel. Kui…


4 parimat treeningjaotust naistele (I osa)

Treening | 

Kuidas valida endale õige treeningjaotus? Mõned küsimused mida endalt küsida: [b]Mis sobib minu graafikuga? Kui tihti ma saaksin…