Vesiaeroobika: kellele sobib veetreening

Vesiaeroobika on vees tehtav treening, mis võib esimesel korral üllatada ka neid, kes arvavad, et basseinis ainult sulistatakse. Siin vaatame, kellele see sobib, miks vesi teeb liikumise kehale sõbralikumaks ja mida tunnis tegelikult tehakse.

Ausalt öeldes on vana nali vee joomisest enne aeroobikatundi päris visa kaduma. Tegelik pilt on teine: rütm, vastupanu, tasakaal ja treeneri juhendamine panevad keha tööle nii, et pärast tundi on tunne kerge, aga lihased annavad märku.

Miks vesiaeroobika kehale hästi mõjub?

Vesiaeroobika suur võlu on vee enda omadustes. Vesi toetab keha, vähendab põrutust ja teeb liikumise pehmemaks. See on eriti tähtis siis, kui liigesed, selg või üldine vorm ei luba maismaal kohe täie hooga alustada.

Samas ei tähenda pehme keskkond kerget trenni. Vees tuleb ületada veetakistust, inertsi ja üleslükkejõudu. Iga käe- ja jalaliigutus kohtub vastupanuga. Mida kiiremini liigud, seda rohkem vesi vastu töötab. Lihtne tõde: koormust saab ise reguleerida.

Seepärast sobib vesiaeroobika väga erinevatele inimestele. Algaja saab rahulikult harjutada, kogenum treenija saab tempot tõsta. Ujumisoskus ei ole paljudes tundides määrav, sest harjutusi tehakse sageli madalas vees või abivahenditega. Süvavesiaeroobikas aitavad vööd inimest vee peal hoida.

Vees treenimine arendab südame-veresoonkonda, aeroobset vastupidavust ja hingamiselundkonda. Paljud tunnevad ka stressi vähenemist, sest vesi rahustab närvisüsteemi ja võtab kehalt liigse pinge maha. Kehakaalu alandamisele aitab kaasa järjepidev liikumine, mitte üks imeline tund.

Kuidas vesiaeroobika tunnis töötab?

Tund algab tavaliselt soojendusega, kus keha harjub veega ja liigutused muutuvad suuremaks. Edasi tulevad aeroobsed harjutused, jõuharjutused ja lõpuks rahulikum osa. Treener näitab liigutusi basseini ääres või vees ning igaüks saab amplituudi ja tempo järgi koormust muuta.

Tundides kasutatakse sageli vahendeid. Kindad suurendavad käte ja õlavöötme koormust. Vööd hoiavad sügavas vees keha pinnal. Nuudlid panevad proovile lihased, tasakaalu ja vahel ka tõsiduse, sest mõni harjutus näeb alguses naljakas välja. Lisaks kasutatakse kumme ning kergeid ja raskeid hantleid, millega saab lihasjõudu arendada.

Sportlased üle maailma on veetreeningut kasutanud ka taastumise ajal. Kui vigastus ei luba joosta või hüpata, võib vesi anda võimaluse liikuda ilma sama suure põrutuseta. See ei asenda arsti või füsioterapeudi nõu, kuid võib olla hea osa targast tagasitulekust.

Vesiaeroobika ei ole ainult naiste treening ega ainult rahulik võimlemine. Originaaltekstis kõlas see otse: MEESTELE!!!, naistele, noortele, vanadele, lastele. Kui koormus on õigesti valitud, saab vees teha väga korraliku trenni.

Vesiaeroobika Eestis ja maailmas

Eestis on vees liikumise traditsioon olnud kaua seotud peamiselt ujumise ja suplemisega. Vesivõimlemine ja vesiaeroobika on alles tasapisi rahva sekka jõudnud. Uute ujulate avamine aitab kindlasti kaasa, sest hea tund vajab sobivat basseini, treenerit ja regulaarset aega.

Skandinaaviamaade ja Ameerikaga võrreldes on meil arenguruumi veel palju. Liina Raska kirjeldas oma kogemust USA suurima ja populaarseima vesiaeroobika organisatsiooni AEA (Aquatic Exercise Association) aastakonverentsilt. Seal oli äärmiselt tihe programm: kuue päeva jooksul oli kavas 130 erinevat klassi.

Las Vegase kuumus pani instruktorid proovile. Kohati 47? C ulatunud temperatuur sundis nii mõnegi tubast jahedust otsima. Osa klasse toimus õnneks Nevada Las Vegase Ülikooli siseujulas, kus sai keskenduda vees tehtava lihastreeningu nüanssidele.

Üks põnev suund oli hydrorider klassid: ratturid toodi vette spetsiaalsetel jalgratastel. Spinning vees, mis varem toimus vööde või nuudlite abil, sai päris ratastega uue kuju. Samuti olid lihvitumad kickboxingu tunnid ja igapäevaelu tõsiduse kõrvale tulid FUN klassid. Kes ütles, et treening peab alati tõsine olema?

Mida enne esimest tundi tähele panna?

Esimesse tundi minnes tasub võtta ujumisriided, rätik, plätud ja veepudel. Tule kohale natuke varem, et basseini, garderoobi ja treeneriga rahulikult tutvuda. Kui sul on tervisemure, valu või taastud vigastusest, ütle see treenerile enne tundi.

Ära võrdle end kõrvalolijaga. Vesi teeb liikumise privaatsemaks, sest suurem osa kehast jääb vee alla. See annab paljudele julguse proovida ka siis, kui saalis treenimine tundub ebamugav.

Hea märk on see, kui treener pakub harjutustele lihtsamaid ja raskemaid variante. Nii saavad ühes tunnis koos liikuda inimesed, kelle vorm ja kogemus on erinev. Lihasjõu säilitamine ja suurendamine üle 40ste naiste seas on fitness maailmas tähtis ülesanne, kuid sama põhimõte kehtib tegelikult kõigi kohta: lihased vajavad kasutamist.

Kas vesi ei meeldi kõigile? Ei meeldi. See on täiesti normaalne. Aga kui vesi sind vähegi köidab, võib vesiaeroobika olla täpselt see liikumisviis, mis toob sind trenni tagasi ka siis, kui tavaline aeroobika või jõusaal ei tõmba.

KKK: vesiaeroobika

Kas vesiaeroobika sobib algajale?

Jah, sobib. Koormust saab muuta liigutuste kiiruse, ulatuse ja vahendite abil. Alusta rahulikult ning küsi treenerilt lihtsamat varianti, kui harjutus tundub liiga raske.

Kas ujumisoskus on vajalik?

Paljudes tundides mitte. Madalas vees toimuvad harjutused ei nõua ujumist. Sügavas vees kasutatakse tavaliselt vööd, mis hoiab keha vee peal.

Kas vesiaeroobika aitab vormi parandada?

Aitab, kui käid järjepidevalt ja liigud piisava pingutusega. Vesi toetab keha, kuid pakub samal ajal vastupanu, mis paneb tööle nii südame kui lihased.

Liina Raska

FISAF, AEA vesiaeroobika instruktor, personaaltreener

liina.r@online.ee

Tel. 05134811

Autor: Liina Raska

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.