Geneetika ja sääred kulturismi treeningus

Geneetika on treeningus teema, millest räägitakse tihti alles siis, kui mõni lihas lihtsalt ei taha järgi tulla. See artikkel vaatab säärelihase näitel, miks mõnel inimesel on tugev kuju justkui kaasa antud, aga teisel tuleb iga millimeeter raske tööga.

Miks geneetika sääre puhul nii selgelt paistab?

Mõni aeg tagasi jäi fitness.ee pildigaleriis silma kasutaja Lexus ja tema sääred. Esimene mõte oli lihtne: mees on vist kõvasti vaeva näinud. Säär oli täidlane, selge kujuga ja selline, mida paljud trennimehed kadedusega vaataksid.

Siis tulid kommentaarid. Lexus kirjutas, et sääred on vist geenides, sest ta pole neid eriti treeninud. Kui midagi välja tuua, siis kunagine veeämbrite teisele korrusele tassimine ja rattasõit. Ausalt öeldes kinnitas see täpselt seda kahtlust, mis pildi järgi tekkis.

See ei ole kellegi mahategemine. Vastupidi. Mõte on selles, et kõik hea vorm ei sünni ühtemoodi. Ühel inimesel tuleb rind kergemini, teisel selg, kolmandal käed ja neljandal sääred. Mõni kehaosa vastab treeningule kohe. Mõni jääb kangekaelseks ka siis, kui oled seda 13 aastat järjepidevalt teinud.

Geneetika ei tähenda, et töö pole tähtis

Lihtne tõde: tugev treening loeb alati. Aga treening ei alga kõigil samalt stardijoonelt. Kui ühel inimesel on sääre kuju juba loomulikult tugev, siis võibki väike lisakoormus teha ta välimuse väga heaks. Teisel on vaja palju rohkem tööd, et üldse nähtav muutus tekiks.

Seda on eriti hästi näha kulturismis. Säär on paljude võistlejate nõrk koht. Ja kui tipptasemel sportlasel jääb säär muust kehast maha, ei ole aus kohe öelda, et ta on laisk olnud. Võib-olla on ta just selle lihase kallal väga palju tööd teinud. Lihtsalt kuju, kinnitus ja kasvupotentsiaal ei tule nii hästi kaasa.

Siin tulebki vahet teha. Kas mõni lihas on suur peamiselt meeletu töö tulemusena või oli 90% eeldusest juba olemas? Mõlemal juhul võib inimene kõvasti vaeva näha. Vahe on selles, kui palju keha selle vaeva peale tagasi annab.

Kuidas sääre kuju ja kõõluse kinnitus rolli mängivad?

Vanemas kulturismikirjanduses on sääre puhul palju räägitud kõõluse kinnituse kõrgusest. Mõte on lihtne: kui säärelihase kõõlus kinnitub madalamal, pahkluule lähemal, paistab lihaskõht pikem ja täidlasem. Sellisel säärel on ka rohkem nähtavat lihasmassi, mida treeninguga kasvatada.

Kui kinnitus on kõrgemal, põlvele lähemal, jääb lihaskõht lühemaks. Siis võib treenida küll, aga sääre üldkuju ei muutu samasuguseks nagu inimesel, kellel on loomulikult madal kinnitus. Mis siis tegelikult juhtub? Sa saad paremaks, aga mitte tingimata samasse mõõtu ja kujusse kui keegi teine.

See teadmine ei ole vabandus. See on taust. Kui vaatad võistluslaval kulturistide rivi ja kellelgi on mõni kehaosa silmnähtavalt mahajäänud, ei pruugi põhjus olla tegemata töö. Mõnikord on põhjus selles, et kehaehitus seab piirid.

Geneetika ja praktiline suhtumine treeningusse

Halb geneetika ei tähenda, et mahajäänud lihast ei peaks treenima. Vastupidi. Just seda tulebki teha targalt ja kannatlikult. Kui säär ei kasva, siis ei aita ainult ohkamine. Vaja on järjepidevat koormust, korralikku tehnikat ja ausat pilku sellele, mis päriselt muutub.

Samas ei ole mõtet ennast lõputult võrrelda inimesega, kellel on looduse poolt parem eeldus. Kalmus ei pruugi saada samasuguseid sääri nagu Oti, isegi kui Marek teeks selle nimel kõik võimaliku ja implantaadid välja jätaks. Samamoodi ei ole mõtet Oti süüdistada selles, et tal pole selliseid käsi, eriti biitsepsit, nagu Kalmusel ja Koovitil.

Treeningu mõte ei ole kopeerida kellegi teise keha. Mõte on viia enda keha paremaks. Oma lähtetasemega võrreldes saab peaaegu iga inimene areneda palju. Aga on dimensioone, kuhu kõik ei jõua. See kõlab karmilt, kuid aitab mõistust selgena hoida.

KKK

Kas geneetika määrab kogu lihaskasvu?

Ei määra kogu lugu, aga mõjutab palju. Treening, toit ja taastumine loevad endiselt. Geneetika määrab pigem selle, kui kiiresti ja kui suureks muutuseks su keha valmis on.

Kas nõrka säärelihast on üldse mõtet treenida?

Jah, kindlasti. Nõrk koht vajab tööd, mitte allaandmist. Tulemus ei pruugi olla sama nagu parema eeldusega inimesel, kuid enda varasema vormiga võrreldes saab sääre paremaks teha.

Miks ei tasu teiste kehaosi kohe hukka mõista?

Sest väljast ei näe, kui palju tööd inimene on teinud. Mõni lihas tuleb kergelt, mõni mitte. Enne hinnangu andmist tasub mõelda, et tulemuse taga võib olla nii töö kui ka pärilikkus.

Autor: Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.