Egle elu kolm sammast: trenn ja lihased

Egle on treener, tantsija ja võistleja, kelle elu keerleb ausalt öeldes väga suurel määral liikumise ümber. Egle Eller-Nabi (28) lugu näitab, et lihased ja naiselikkus ei pea teineteist välistama. Vastupidi: hästi läbimõeldud trenn, puhkus ja toitumine võivad teha keha tugevaks, selge joonega ja samal ajal väga loomulikuks.

Miks Egle lugu kõnetab?

Kui muidu tehakse tüdrukuid suhkrust, jahust ja maasikavahust, siis Egle Eller-Nabiga on retsept justkui sassi läinud. Tema võiks olla tehtud tantsust, trennist ja hantlivarust. Maitseks veel särtsu, kulbiga sära ja viimistluseks naiselikkust.

Egle on üdini trenniinimene. Kõik, millega ta tegeleb, on seotud spordiga. Ta töötab personaal- ja rühmatreenerina Sparta spordiklubis, armastab laval olla ning on silma jäänud nii Aeroobikakuninganna võistlustel kui ka fitness model laval.

Ka kodus ei jää trenn ukse taha. Egle on märganud, et isegi mehega läheb jutt tihti samale rajale: kuidas täna trennis tunne oli, mis trenni tegid ja mida homme teha plaanid. Pole ka ime. Tema abikaasa Heiki Nabi on professionaalne maadleja. Kui kaks sportlast koos elavad, siis lihased, taastumine ja vorm on täiesti tavalised õhtused jututeemad.

Samas ei tähenda sportlik elu seda, et naiselikkus kaoks. Egle puhul on see eriti selge. Ta võib rääkida rasvaprotsendist ja treeningkoormusest, aga tema olekus on endiselt tundlikkust, pehmust ja hoolitsetud stiili. Liibuvate riiete all mängivad esimest viiulit peenelt välja joonistunud lihased, mitte soov olla kellegi teise moodi.

Egle ja lihased naiselikkuse võtmes

Just seda kooslust märkas ka fitnessižürii, kui Egle sai eelmise aasta detsembris Fitness Model Estonia tiitli. Veel kõnekam oli see, et tiitel tuli naisele, kes oli vaid pool aastat tagasi lapse saanud. Paljude jaoks oli see üllatus. Egle enda jaoks oli see pigem tõend, et järjepidev liikumine kannab.

Raseduseelne vorm tuli tema sõnul üsna loomulikult tagasi, sest ka raseduse ajal oli ta aktiivne. Ta käis joogas ja vesiaeroobikas ning tegi pikki jalutuskäike. Rasedusega lisandus 10-12 kilo, kuid need kadusid pärast sünnitust kiiresti. Millal ta täpselt endises kaalus oli, ei oska keegi öelda, sest kaal ei ole Egle jaoks peamine mõõdupuu.

Ta hindab keha rohkem peegli järgi. Kodus oleva kaalu peale on ta astunud vaid korra. Ka praegune number ei huvita teda eriti. Kas ta kaalub üks või kaks kilo rohkem või vähem, ei muuda laval ega igapäevaelus suurt pilti. Fitnessivõistlustel loeb see, kas keha näeb terviklik, tugev ja ilus välja.

Võistluse eel muutub elu muidugi täpsemaks. Treeningukoormus kasvab ja toitumine läheb kindlama kava järgi. Egle vähendab rasvasisaldust menüüs, et võistluse ajaks lihased paremini välja joonistuksid. Paar kuud enne võistlusi on kehal suur koormus, aga ta ei kirjelda seda kannatusena. Pigem ütleb ta, et püüab seda omamoodi nautida.

Fitness Model Estonia tiitliks valmistus Egle vaid kolm kuud. See ei tähenda, et kõik oleks olnud lihtne. Enne võistlust oli hetki, kus ta mõtles loobumisele. Lapse kõrvalt ei saanud ta teha nii palju jõusaalitrenni ega pidada toitumiskava nii täpselt, nagu oleks soovinud. Jõusaali asemel käis ta bodypumpis ja tegi kodus trenni koos lapsega.

Tagantjärele on ta rõõmus, et alla ei andnud. Võidetud tiitel avas võimaluse võistelda kevadel Bikini Model kategoorias ja septembris Fitness Model World võistlusel Austrias. Sellised eesmärgid annavad trennile selge suuna, aga Egle jutus on oluline nüanss: eesmärk ei tohi inimest katki teha.

Kuidas Egle trenni ja taastumist hoiab?

Egle praegused valikud on alguse saanud lapsepõlve tantsuringist. Tantsimine on olnud tema elu keskne pidepunkt, üks pikk rada, mis pole katkenud. Ta ei ole sellest siiani ära tüdinenud. See ütleb palju. Kui liikumine on ainult kohustus, põleb inimene kiiremini läbi. Kui selles on rõõmu, püsib harjumus kauem.

Pärast pikka ja intensiivset perioodi teeb Egle teadlikult vähem. Näiteks pärast Fitness Model Estonia võistlust viis ta treeningud miinimumini, et keha saaks puhata. Vahepeal kosutab ta end jooksuga, sest liikuma ju peab, aga vähemalt kuu aega ta tugevat lihastrenni ei tee.

See on lihtne tõde, aga paljud harrastajad jätavad selle vahele. Kui eesmärk on tähtis, tundub paus justkui laiskusena. Tegelikult on taastumine osa treeningust. Egle ütleb, et ta ei ole ise läbi põlenud, kuid on näinud kõrvalt, kuidas liiga suur koormus inimesi murrab. Kui keha ja pea on kogu aeg pinges, ei tule ka tulemust.

Ta mõtleb alati läbi, mida ta teeb ja milleks. Suured eesmärgid aitavad pingutada, kuid liiga kõva piitsutamine võib lõppeda vaimse stressiga. Siis ei ole enam võimalik midagi saavutada, sest trenn muutub rõõmu asemel surveks.

Heikiga teeb Egle vahel trenni hobikorras, näiteks nad jooksevad koos. Päris treeningut nad samas ühiselt teha ei saa, sest nende eesmärgid on erinevad. Egle siht on voolujooneline ja naiselik keha. Heiki jaoks ei ole välimus maadlustrenni peamine põhjus. Tema vaatab, kas tulemused on näha matil.

Nad ei kipu teineteist üle õpetama. Pigem arutavad, kuidas sihile jõuda, ja on teineteisele moraalseks toeks. See on sportlaste peres suur asi. Hea nõu ei pea alati tähendama uut kava. Mõnikord piisab sellest, et keegi mõistab, miks sa jälle trenni lähed.

Egle nõuanded tervema elu jaoks

Tervisespordiga alustajatele tahab Egle öelda rohkem kui lihtsalt “mine trenni”. Enne lapse saamist töötas ta Tallinna linnavalitsuse juures tervise-edendajana ja nautis eriti koostööd lasteaedadega. Tema jaoks on lapseeas kujunenud liikumis- ja söömisharjumused väga tähtsad, sest laps viib need tihti ka koju kaasa.

Talle läksid korda ka spordipäevad, kus ta andis näidisliikumistunde. Egle sõnul oli hea kuulda, et inimesed, kes polnud varem trenni teinud ega teadnud, kui mõnus võib liikumine olla, otsustasid pärast seda päriselt trenni minna.

Mis siis tegelikult pidurdab? Tihti mitte teadmiste puudus, vaid harjumus. Kui noored liiguvad vähe, söövad juhuslikult ja leiavad kooli nurga taga aega suitsetamiseks, ei teki tugev keha iseenesest. Egle nägi oma töös, et väikestel valikutel on mõju, aga kõigini ei jõua. See ei tähenda, et proovida ei tasu.

Aasta pärast, kui Egle tööle tagasi läheb, tahab ta tervislike valikute propageerimist jätkata. Tema põhisõnum on selge: tervislik toitumine ja tervisesport ei pea olema raske. See on elustiil. Mitte täiuslik režiim, vaid korduvad valikud, mida inimene päriselt suudab teha.

Võistlusvälisel ajal ei pea Egle supervormis püsimiseks iga päev üle pingutama. Tema elustiil on lihtsalt selline, mis hoiab vormi. See on hea meeldetuletus ka tavainimesele: keha muutub kõige rohkem selle järgi, mida teed enamikel päevadel, mitte selle järgi, mida teed ühel eriti tublil nädalal.

1. Liiga palju ollakse kinni kaalunumbris.
   Kaal annab ainult ühe numbri. Peegelpilt, enesetunne, rüht ja riiete istuvus räägivad sageli rohkem. Kehas on erinev kogus vett ning lihased kaaluvad rohkem kui rasvkude. Kui trenniga tuleb söögiisu juurde, ei ole see automaatselt halb märk. Keha küsib rohkem energiat, sest ta kulutab rohkem.
2. Lihastrenni ei tasu karta.
   Paljud naised pelgavad lihastreeningut, sest kardavad muutuda jässakaks. Tavaline lihastrenn seda ei tee. Lihasmassi kasv aitab kehal rasva paremini põletada ja loob selgema kehakuju. Alguses võivad ümbermõõdud veidi muutuda, aga aja jooksul rasvkude väheneb ja lihas joonistub paremini välja.
3. Toidukordi võiks olla viis.
   Kui keha harjub rütmiga, ei tundu see enam keeruline. Puuvili või juurvili karbiga kaasa võtta on lihtne harjumus. Tervisliku toitumisega on nagu autosõiduga: kui see kord selgeks saab, ei pea enam iga liigutuse peale mõtlema.
4. Keha tuleb treenida tervikuna.
   Ainult lemmikpiirkondade treenimine jätab keha tasakaalust välja. Meestel võib ülakeha olla tugev, aga jalad unustatud. Naistel jääb vahel selg või rind tähelepanuta. Sellest võivad tulla rühi-, alaselja- ja ülekoormusprobleemid. Kui treenid kõhtu, anna tööd ka vastandlihastele.
5. Keegi pole loodud ülekaaluliseks.
   Kui inimene on oma kehaga rahul, ei ole midagi valesti. Kui aga ülekaal tekitab stressi ja tahetakse muutust, ei aita mõte “ma olengi selliseks loodud”. Tuleb muuta mõtlemist, elustiili ja toitumist. See pole alati lihtne, aga mõne aja pärast muutuvad tervislikud valikud tavaliseks.

KKK: Egle ja treeningu põhimõtted

Kas kaalunumber on vormi hindamisel kõige tähtsam?

Ei. Kaal võib kõikuda vee, lihasmassi ja söömise rütmi tõttu. Egle vaatab rohkem peeglit, vormi ja üldpilti. Kui keha muutub tugevamaks ja enesetunne paraneb, ei pea iga väike kaalumuutus paanikat tekitama.

Kas lihastrenn teeb naise liiga suureks?

Tavaline lihastrenn ei tee kedagi kulturistiks. See aitab hoida rühti, tugevdab keha ja annab vormile selgema joone. Naiselik keha võib vabalt olla ka tugev keha.

Kuidas vältida trennist läbipõlemist?

Mõtle läbi, milleks sa treenid, ja jäta taastumiseks päriselt ruumi. Kui koormus on kaua liiga suur, kannatab nii keha kui ka vaim. Vahel on jooks, jalutuskäik või kergem nädal targem valik kui järjekordne raske trenn.

Autor: Reeli Maasikamäe

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.