Keha trivia: inimese kõige väiksem luu
Inimkeha trivia algab tihti pisiasjast: inimese kõige väiksem luu on kõrvas, aga see pole kaugeltki ainus üllatus, mida inimkeha pakub. Siit leiad korrastatud ja selgemaks kirjutatud valiku faktidest, mis panevad aju, luud, lihased ja meeled natuke teise pilguga üle vaatama.
Miks keha trivia üldse põnev on?
Mind on alati inimkeha lummanud. Kuidas see töötab? Miks me haigutame? Miks kõdi nii kiiresti kontrolli alt väljub? Ja miks võib mõni väga väike kehaosa olla eluks nii tähtis?
Selle huvi pärast sattus minu kätte Dr. Stephen Juan raamat „The Odd Body“ ehk kummaline kehas. Juan on antropoloog ja käitumuslikke harjumusi uuriv teadlane, Sydney Ülikooli professor. Tema raamatus otsitakse vastuseid küsimustele, mis tunduvad korraga tavalised ja veidrad.
Allpool on valik fakte inimese kehale kohta. Osa neist on rohkem naljakad, osa praktilised, osa panevad lihtsalt kulmu kergitama. Mõned vanad väited tasub võtta ettevaatusega, aga üldine mõte jääb samaks: inimese inimkeha on täis nutikaid, kummalisi ja vahel päris jõulisi lahendusi.
Keha ja aju: väike elektrijaam peas
Aju on kehas juhtimiskeskus. Ühe inimese aju toodab päevas rohkem elektrilisi impulsse kui kõik maailma mobiiltelefonid kokku. Kui inimene suudaks oma aju jõudu koondada ja kasutada, võiks selle abil kümnevatise pirni põlema panna.
Kui me midagi puudutame, liigub info sellest kontaktist ajusse kiirusega 124 miili tunnis. Ühe keskmise inimese aju sisaldab 100 miljardit närvirakku. Naiste aju on keskmiselt 12% võrra väiksem kui meestel, kuid see number ei ütle iseenesest midagi inimese tarkuse, võimekuse ega mõtlemise kohta.
Keskmisel päeval toodab inimese aju umbes 70000 erinevat mõtet. Ausalt öeldes tundub mõnel päeval, et neid on veel rohkem, eriti siis, kui õhtul peaks juba ammu magama.
Silmad, nina, kõrvad ja suu
Inimese silmad ei ole päriselt süsimustad. Silmavärv võib ulatuda väga heledast sinisest tumepruunini, aga täiesti musta silma inimesel tavaliselt ei ole. Silm suudab eristada 10 miljonit erinevat värvust ning silmade kontrollimiseks kasutab inimene umbes veerandit oma ajumahust.
Aevastamise ajal on peaaegu võimatu silmi lahti hoida. Aevastusel suust väljapaiskuvate osakeste kiirus võib olla 100 miili tunnis. Naeru ajal paiskame välja väikeseid õhupahvakaid, mille kiirus on 70 miili tunnis.
Haistmine on meel, mis on mäluga väga tihedalt seotud. Üks lõhn võib hetkega tuua meelde vana kodu, koolisööklasupi või suvise treeninglaagri. Keelenäsa keskmine eluiga on 7 10 päeva. Kuuekümnendaks eluaastaks on enamik inimesi kaotanud umbes pooled oma keelenäsadest.
Keskmine kõneleja paiskab suust umbes 300 mikroskoopilist süljepiiska minutis. See on umbes 2.5 piisakest ühe sõna peale. Keskmine suu toodab päevas 851.76 ml (1.8 pints e. 3.6 cups) sülge päevas. Nina ja kõrvad kasvavad meiega kaasa, kuid silmad jäävad umbes sama suureks nagu lapseeas.
Keha luud: inimese kõige väiksem luu ja suurimad tugitalad
Kui küsida, mis on inimese kõige väiksem luu, siis vastus viib kõrva sisse. Seal asuvad kuulmeluud, mille töö on heli edasi anda. Kehale suurte luude kõrval tundub see peen mehhanism peaaegu uskumatu.
Hambaemail on kõige kõvem inimkeha poolt toodetud aine. Kõige tundlikum sõrm on nimetissõrm. Kõige tugevam luu inimkehas on oz femoris e. reieluu. Kõige kõvemaks luuks on peetud lõualuud. Põlveliigesed on ühed kõige kergemini vigastatavad liigesed.
Vastsündinutel ei ole põlvekeder veel selline nagu täiskasvanul. Vanas tekstis oli kirjas, et põlveliigese liigesekapsel tekib alles 2 6 aasta vanuselt; seda tüüpi väiteid tasub lugeda ajaloolise trivia, mitte arsti juhisena.
Pikkus randmest küünarnukini on ligikaudu sama, mis labajala pikkus. Sünnihetkel on meil 300 luud. Kasvades kasvab osa luid kokku ning täiskasvanuna on neid 206 luud. Inimkäsi koosneb 27 luust, terve jalg koosneb 31 luust ning kolp koosneb 29 erinevast luust.
Oz femoris ehk reieluu on inimese inimkeha pikim luu ja moodustab pikkuselt umbes veerandi meie kogupikkusest. Reieluu kohta on öeldud, et kui see panna täpselt vertikaalselt püsti ja asetada sellele otse raskus, võib see jääda terveks ka 1600 1800 kg-se raskuse all. Enamus inimese luud koosnevad ¾ veest. Peaaegu iga seitsme aastaga uueneb inimese skelett täielikult.
Keha lihased, veri ja ainevahetus
Kehas ei ole ainult luud ja nahk. Liikumine sünnib lihastes, veresooned hoiavad kuded töös ning süda pumpab kogu süsteemi käigus. Kui inimese veresooned kõik lahti arutada ja pikkus ära mõõta, siis summaarne pikkus on 60 tuhat miili, ulatudes 2.5 korda ümber maakera.
Kehale veri läbib terve inimese inimkeha veresoonestiku 60 sekundiga. Inimese süda lööb keskmiselt 70 korda minutis. Keskmise eluea jooksul teeb see kokku 3 miljardit korda. Südame löögirõhk on nii suur, et on võimeline pritsima verd 30 jala kaugusele (umbes meeter). Keskmise eluea jooksul pumpab süda 40 miljonit gallonit verd.
Maks on inimkeha suurim nääre ja suurim siseorgan. Parem kops tõmbab sisse rohkem õhku kui vasak, sest vasakul poolel peab jääma ruumi südamele. Inimese luuüdi toodab igas sekundis 3 miljonit vererakku ja sama palju hävib igas sekundis. Magu toodab iga kahe nädalaga uue sisemise kihi. Maohape on nii tugev, et võib küüne ära lagundada.
Veri on märgatavalt paksem ja viskoossem kui magevesi, kuid mereveega umbes sama viskoossusega. Kui võtta kogu uriin, mida maailmas ühe päeva jooksul toodetakse, saaks see Niagara joast umbes 20 minutit alla langeda. Päeva jooksul keskmiselt inimese poolt eralduva soojuse hulgaga võiks keema ajada 8 gallonit külma vett.
Kui oleks võimalik kõikide inimkeha moodustavate aatomite vahelised vahemaad kokku suruda, muutuks inimene nii väikseks, et oleks võimeline läbi nõela silma kõndima. See on hea näide sellest, kui palju tühja ruumi on aine sees, kuigi igapäevaelus me seda ei märka.
Lihaste kohta käib vana väide: iga nael (umbes 450 grammi) lihast, mida juurde kogute, põletab ekstra 50 kcal päevas. 5 naela (2.25 kg) kasvatatud uut lihast põletaks kokku juba 250 kcal päevas. Seda tasub võtta lihtsustatud näitena, mitte täpse isikliku arvutusena.
Lihased koosnevad lihaskiududest. Iga lihaskiud on veel peenem kui inimese juuksekarv, kuid on võimeline tõmbama enda massist 1000 korda raskemat raskust. Inimesed, kes 65 ndaks eluaastaks ei ole tegelenud regulaarse kehalise aktiivsusega, võivad kaotada umbes 80% oma lihaste jõust. Inimesel on rohkem kui 650 lihast.
Lihas kasutab saadavast ATP energiast liikumiseks ja kontraktsiooniks vaid 20 30%, ülejäänu hajub soojusena. Kehas ei ole kahte täpselt samasuguse funktsiooniga lihast. Kui lihas jääb halvatuks, saab antud kehaosa liikumine kindlasti mõjutatud.
Liikumine, näiteks kõndimine või jooksmine, on lihtsas mõttes protsess, kus kehas viiakse perioodiliselt tasakaalust välja ja tuuakse jälle tasakaalu tagasi. Rasva ei ole võimalik kaotada ainult ühe konkreetse kehaosa pealt. Rasva mobiliseerimine toimub üle terve kehale, samal ajal kui jõutreeninguga saab tugevdada just seda lihast, millele harjutus on suunatud.
Inimkehas on umbes 60 000 miili veresooni. Nende ülesanne ei ole ainult hapniku toimetamine kudedesse ja jääkainete eemaldamine. Veresooned aitavad ka hoida inimese inimkeha sisekeskkonda stabiilsena. 11 kg ülekaalu tekitab meie kehasse juurde umbes 5 miili lisaveresooni, läbi mille süda peab verd pumpama.
Teadupärast süda löökide vaheajal lõõgastub ja puhkab. Keskmise eluea jooksul seisab inimese süda umbes 20 aastat. Kui te seisaksite püsti ja veenidel puuduksid klapid, voolaks veri seistes kõik alakehasse ja jalgadesse.
Keha trivia: nahk, juuksed ja küüned
Nahk ei ole lihtsalt kate. See on kehas suur kaitsekiht, mis muutub koos meiega. Inimese naba suureneb ja muutub väiksemaks vastavalt sellele, kas kehakaal tõuseb või langeb. Umbes 70 eluaastaks on inimene kulutanud umbes 47 kg nahka.
Rohkelt porgandeid süües võib nahk muutuda mõnevõrra pruunimaks või oranžimaks. Käe 1 ruuttoll sisaldab umbes 600 valuretseptorit, 9000 närvilõpet, 36 soojaretseptorit ja 76 rõhuretseptorit.
Sõrme pikkus näitab vanas trivia-loogikas seda, kui kiiresti kasvavad küüned. Kõige kiiremini kasvab keskmise sõrme küüs ja kõige aeglasemalt pöidla küüs. Sõrmeküüned kasvavad peaaegu neli korda kiiremini kui varbaküüned.
Juuksed kasvavad kõige kiiremini hommikutundidel. Kui inimese juuksekarvadest punuda sama jäme köis kui nailonist köis, võiks sellega rongi mootori üles tõsta. Tõlkija märkis algses tekstis, et see võib isegi usutav olla, sest omal ajal tegid sakslased inimese juustest köit ja nööri just tugevuse pärast.
Vanas tekstis oli ka väide, et intelligentsemate inimeste juuksed sisaldavad rohkem tsinki ja vaske. Selliseid seoseid ei tasu liiga julgelt tõlgendada. Küll aga on teada, et mehed kaotavad umbes 40 juuksekarva päevas ja naised umbes 70 juuksekarva.
Tselluliidi kohta öeldi algses tekstis teravalt: ei ole olemas sellist asja nagu tselluliit. Täpsemalt tähendab see, et nahal nähtav lohklik pind tuleb nahaaluse rasvkoe ja sidekoe ehitusest. Rasv nendes piirkondades ei ole iseenesest erinev kui kehale teistes piirkondades. Kui treenida, liikuda ja liigset rasva vähendada, võib ka välimus muutuda siledamaks.
KKK: keha faktid lühidalt
Mis on inimese kõige väiksem luu?
Inimese kõige väiksem luu asub kõrvas. See kuulub kuulmeluude hulka ja aitab helivõnkeid edasi kanda. Väike mõõt ei tähenda väikest tähtsust.
Kas keha rasva saab kaotada ühest piirkonnast?
Praktikas mitte. Kõhulihaste tegemine tugevdab kõhulihaseid, aga rasva kasutab inimese keha üldisemalt. Liikumine, jõutreening ja toitumine töötavad koos.
Miks keha faktid vahel uskumatud tunduvad?
Sest inimkeha töötab suure osa ajast nähtamatult. Me märkame tulemust, mitte kogu protsessi. Just seepärast ongi hea neid fakte lugeda uudishimuga, aga ka terve kriitikameelega.
Erinevatest materjalidest ning netilehekülgedelt kogunud ja tõlkinud Janar Rückenberg
Autor: Janar Rückenberg
Tule trenni! ArtGym
