Kõrgvererõhutõbi: mida vererõhk näitab
Kõrgvererõhutõbi: mida vererõhk näitab
Kõrgvererõhutõbi ei ole ainult vanema ea mure. Eestis on kõrgenenud vererõhk koguni ~350 000 inimesel ehk peaaegu igal neljandal, ja paljud ei tea seda ise.
Vererõhk võib aastaid tõusta vaikselt. Just seepärast tasub teada, mida need kaks numbrit mõõtmisel tähendavad, millal rääkida arstiga ja kuidas igapäevased harjumused südant aitavad.
Kõrgvererõhutõbi ja miks see loeb
Kõrgvererõhutõbe ehk hüpertooniat peeti varem peamiselt vanema ea haiguseks. Viimasel ajal nähakse seda aga ka noorematel inimestel. Põhjus ei ole alati üks ja lihtne. Oma osa võivad mängida pärilikkus, veresoonte seisund, kehakaal, suitsetamine, suhkruhaigus ja vahel ka neeruhaigused.
Mis siis tegelikult juhtub? Kõrge rõhu all olevad veresooned peavad kogu aeg rohkem pingutama. Nende lihassein pakseneb ja valendik aheneb. Nii tekib halb ring: kõrge vererõhk muudab veresooni jäigemaks, jäigemad veresooned aga hoiavad rõhu veel kõrgemal.
Sama koormus jõuab südameni. Südame vasak vatsake peab suruma vere ahenenud veresoontesse. Kui see kestab kaua, võib vasak vatsake pakseneda. See ei ole märk paremast vormist, vaid ülekoormusest.
Kõrgvererõhutõbi: mida mõõtmine näitab
Vererõhu mõõtmisel saadakse alati kaks numbrit. Suurem number on ülemine ehk süstoolne vererõhk. Väiksem number on alumine ehk diastoolne vererõhk. Arteriaalne vererõhk peegeldab seda, millise jõuga veri veresoonte seinale mõjub.
Kõrgvererõhutõbi diagnoositakse siis, kui käsivarrel mõõdetud arteriaalne vererõhk on südame puhkehetkel üle 90 mm/Hg või südame löögihetkel üle 140 mm/Hg. Mõõtmine peaks toimuma istudes või lamades pärast viieminutilist puhkust. Kiirustades saadud number võib olla eksitav.
Ohtlikuks peetakse eriti diastoolse vererõhu tõusu, sest siis on vereringesüsteem pidevalt surve all. Esimesed märgid võivad olla üsna ebamäärased: kohin kõrvades ja puhkeolekus tuntav südamepekslemine. Neid ei tasu kohe paanikaks pidada, aga korduvate sümptomite korral tuleb vererõhku kontrollida.
| Süstoolne (mmHg) | Diastoolne (mmHg) | |
| Optimaalne vererõhk | < 120 | < 80 |
| Normaalne vererõhk | < 130 | < 85 |
| Kõrge normaalne vererõhk | 130 – 139 | 85 – 89 |
| I aste: kerge hüpertensioon | 140 – 159 | 90 – 99 |
| Alarühm: piiripealne hüpertensioon | 140 -149 | 90 – 94 |
| II aste: keskmise raskusega hüpertensioon | 160 – 179 | 100 – 109 |
| III aste: raske hüpertensioon | > 180 | >110 |
| Isoleeritud süstoolne hüpertensioon | > 140 | < 90 |
| Alarühm: piiripealne isoleeritud süstoolne hüpertensioon | 140 – 149 | < 90 |
Kõrgvererõhutõbi ja veresoonte lupjumine
Veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos tähendab, et veresoone valendik aheneb seina kogunevate ainete tõttu. Rahvakeelne nimi tuleb sellest, et nende ainete hulgas on tähtsal kohal kaltsiumisoolad.
Ateroskleroosi üks tekkepõhjus on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Riski suurendavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid ja vähene füüsiline koormus. Suitsetamine teeb pildi veel kehvemaks.
Kui veresoone valendik jääb liiga kitsaks, peab veri kitsast kohast läbi pääsemiseks avaldama suuremat rõhku. Naast võib seinast lahti rebeneda, tekib haavand ja selle kohal hakkab veri hüübima. Nii võib tekkida tromb ehk veresoone sulgus. Kui tromb tekib elutähtsas organis, võib tagajärg olla äkksurm.
Kolesterool, toit ja igapäevased valikud
Veres leidub kahte liiki kolesterooli. HDL-kolesterool ehk kõrge tihedusega kolesterool on kehale suhteliselt kasulik. LDL-kolesterool ehk madala tihedusega kolesterool võib olla kahjulik, kui seda on liiga palju.
Südameveresoonkonna haiguste ja ateroskleroosi risk kasvab siis, kui kasuliku kolesterooli hulk on liiga madal või kahjuliku oma liiga kõrge. Tavaliselt määratakse üldkolesterooli hulk. Selle põhjal saab hinnata, kas risk on suurenenud.
| Ideaalnivoo | alla 5,2 mmol/l* |
| Piiripealne nivoo | 5,2…6,5 mmol/l |
| Kõrgenenud nivoo | 6,5…7,8 mmol/l |
| Väga kõrge nivoo | üle 7,8 mmol/l |
Kolesterool ei ole iseenesest vaenlane. Inimesele on see eluliselt vajalik, näiteks D-vitamiini sünteesiks nahas ja rakukestade osana. Tervetel normaalsete eluviisidega lastel ei tohi kolesteroolirikkaid toiduaineid põhjuseta piirata. Kui kolesteroolitase veres on liiga kõrge, tuleb aga toiduvalik üle vaadata.
| Munakollane | 1500 mg% | Juust | 25…100 mg% |
| Neerud | 400 mg% | Searasv | 94 mg% |
| Maks | 300 mg% | Broiler | 90 mg% |
| Või | 220 mg% | Sealiha | 72 mg% |
| Võimargariinid | 40…160 mg% | Piim | 1…15 mg% |
| Vahukoor | 110 mg% | Taimeõli | 0 mg% |
Lihtne tõde: südamele meeldib järjepidevus. Mõistlik kehakaal, regulaarne liikumine, suitsetamisest loobumine ning alkoholi mitte liigselt tarbimine aitavad kõrgvererõhutõve riski vähendada. See ei asenda arsti nõu, kuid annab kehale parema lähtekoha.
KKK
Kas normaalne vererõhk naistel erineb meeste omast?
Üldised mõõtmispõhimõtted on samad, kuid risk muutub elu jooksul. Originaaltekst rõhutab, et meestel on kõrgvererõhutõppe haigestumise risk suurem kui naistel, kuid olukord võrdsustub enam-vähem naistel klimakteeriumi saabudes.
Millal peaks vererõhku mõõtma?
Mõõda rahulikus olekus, istudes või lamades, pärast viieminutilist puhkust. Üks juhuslik näit ei räägi kogu lugu, kuid korduvad kõrged näidud vajavad tähelepanu.
Kas kõrge kolesterool tähendab alati haigust?
Mitte alati, kuid kõrge üldkolesterool võib viidata suuremale südameveresoonkonna riskile. Eriti oluline on vaadata tervikpilti: vererõhk, liikumine, suitsetamine, kehakaal ja pärilik eelsoodumus.
Autor: M.M.
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.
