Magneesium: miks aktiivne keha seda vajab

Magneesium tuleb jutuks tavaliselt siis, kui sääremari tõmbab öösel krampi või trennis kaob jõud kiiremini kui tavaliselt. Tegelikult on see mineraal kehas tööl iga päev: lihastes, närvisüsteemis, südames ja energiavahetuses.

Kui sööd ühekülgselt, higistad palju või treenid mitu korda nädalas, võib magneesiumi vajadus olla suurem. See ei tähenda, et iga inimene peab kohe purgi järele haarama. Enne tasub aru saada, mida magneesium teeb, kust seda saab ja millal lisandist päriselt kasu võib olla.

Miks magneesium on kehale tähtis?

Magneesium osaleb väga paljudes keha protsessides. Lihtne tõde: ilma selleta ei tööta lihaste kokkutõmme ja lõdvestumine nii ladusalt. Sama mineraal toetab ka närviimpulsside liikumist, aitab hoida normaalset energiataset ning on seotud südame tööga.

Puudus ei näita end alati suure märgina otsa ees. Mõnel inimesel tekivad lihaskrambid. Teisel on lihastõmblused, rahutu uni, väsimus või närvilisus. Vahel langeb lihtsalt treeningu kvaliteet: raskused tunduvad tavapärasest raskemad ja taastumine venib.

Eesti talv teeb pildi veel praktilisemaks. Pime aeg, vähem värsket toitu, rohkem istumist ja ebakorrapärasem uni võivad enesetunnet mõjutada. Magneesium ei lahenda kõike, aga kui menüü on lahja ja trennikoormus suur, on see üks koht, mida tasub kontrollida.

Kuidas magneesium sportlast aitab?

Jõusaalis, jooksurajal või rühmatrennis teeb keha rohkem tööd kui puhkeolekus. Lihased pingutavad, närvisüsteem juhib liigutust ja higiga kaob vedelikku ning mineraale. Seepärast räägitakse magneesiumist eriti palju aktiivsete inimeste puhul.

Mis siis tegelikult juhtub? Kui magneesiumitase on liiga madal, võib lihas kergemini krampi minna. Taastumine võib tunduda aeglasem. Uni võib muutuda pinnapealseks, kuigi just uni on koht, kus keha kõige paremini taastub.

• magneesium toetab lihaste normaalset tööd;
• aitab kaasa närvisüsteemi tavapärasele talitlusele;
• toetab energiavahetust ja väsimuse vähenemist;
• võib aidata paremini lõõgastuda, kui puudus on üks segaja.

See ei ole imerohi. Kui magad viis tundi, sööd juhuslikult ja treenid üle, ei tee ükski mineraal sellest head plaani. Aga korras menüü kõrval võib magneesium olla väike, kuid tähtis detail.

Magneesium toidus ja eri vormides

Esimene valik võiks olla toit. Magneesiumi leidub rohelistes lehtviljades, pähklites, seemnetes, täisteratoodetes, kaunviljades ja mõnes mineraalvees. Näiteks spinat, kõrvitsaseemned, mandlid, tatar ja oad on täiesti tavalised toidud, mitte mingi eriline spordimenüü.

Lisandite puhul ajavad nimetused sageli pea sassi. Magneesiumglütsinaat on levinud valik õhtuseks kasutamiseks, sest seda seostatakse hea taluvuse ja lõõgastumise toetamisega. Magneesiumtsitraat imendub samuti hästi, kuid võib mõnel inimesel tühja kõhuga kõhtu ergutada. Magneesiumoksiid on tavaliselt kehvemini omastatav. Magneesiumkloriidi kasutatakse tihti spreides ja vannisoolades.

Täiskasvanute päevaseks koguseks mainitakse sageli umbes 300–400 mg magneesiumi. Suure treeningkoormuse, rohke higistamise või puuduse korral võib vajadus olla suurem, kuid siis on mõistlik rääkida arsti või toitumisnõustajaga. Eriti siis, kui kasutad ravimeid või sul on neeruprobleeme.

Praktilised nipid: millal ja kuidas võtta?

Kui eesmärk on lõõgastumine ja parem uni, sobib magneesium sageli õhtusse. Kui kasutad tsitraati, proovi seda pigem koos toiduga ja vaata, kuidas kõht reageerib. Kõik ei pea sama vormi taluma ühtemoodi.

Ära võta magneesiumi lihtsalt harjumusest koos suure kaltsiumikoguse, alkoholi või juhusliku hunniku teiste lisanditega. Mõned kiudained, fosfaadid ja ravimid võivad imendumist mõjutada. Ausalt öeldes on kõige lihtsam algus see: söö regulaarselt, lisa menüüsse pähkleid, seemneid ja täistera ning jälgi, kas krambid või väsimus vähenevad.

Kui sümptomid on tugevad, korduvad või lisand ei aita, ära jää oletama. Vereanalüüs ja spetsialisti nõu annavad parema vastuse kui pimesi katsetamine.

KKK: magneesium

Kas magneesium aitab lihaskrampide vastu?

Kui krampide taga on magneesiumipuudus või suur mineraalikadu higistamisega, võib abi olla. Krambid võivad tulla ka vähesest vedelikust, ületreeningust või koormuse järsust tõusust.

Milline magneesiumivorm valida?

Igapäevaseks kasutamiseks valitakse sageli magneesiumglütsinaat või magneesiumtsitraat. Glütsinaat sobib paljudele õhtuseks ajaks, tsitraat võib mõnel inimesel kõhtu ergutada.

Kas magneesiumi võib võtta iga päev?

Paljud inimesed võivad seda teha, kui kogus jääb mõistlikuks ja tervis on korras. Kui sul on neeruhaigus, kasutad ravimeid või kahtlustad suuremat puudust, küsi enne nõu arstilt.

Tutvu lähemalt: Magneesium aitab :

Tutvu lähemalt: toidulisandite poodidest