Paljud istuvad mitu tundi järjest ekraani ees, olgu see arvutimäng, konsool või live laudadel mängimine. Pärast maratonsessiooni valutab alaselg, silmad kipitavad ja uni tuleb raskemalt. Sellest saab märk, et keha ei liigu sama kiiresti kui mängu tempo. Kui pikad sessioonid muutuvad normiks, tasub hakata vaatama mitte ainult tulemusi mängus, vaid ka rühti, hingamist ja une kvaliteeti.

Mäng ja hasart samas ökosüsteemis

Üks osa mängijatest liigub tõsiste mitmikmängude ja online turniiride vahel, teine proovib vahepeal ka õnne mänguautomaatidel või live kasiino lauas. Eestis on selleks aina rohkem kohti, sest erinevad kasiinod-eestis pakuvad mänguvõimalust juba lihtsalt telefonist. Mängukeskkond on seega käeulatuses kogu aeg, mis teeb rütmi hoidmise keerulisemaks.

Oluline on aru saada, et keha ei tee vahet, kas pingeline hetk tuleb bossi võitlusest, pikast ranked seeriast või keerutustest slotis. Pulss ja lihaspinge tõusevad samamoodi. Kui selline pingutus kordub iga päev ilma taastumiseta, muutub see krooniliseks stressiks, mitte kahjutuks elevuseks.

Rüht ja lihased pikema mängu juures

Pidev istumine ettepoole kummargil asendis paneb lisakoormuse lülisambale ja kaelale. Kui pea on mitu sentimeetrit ette kaldus, kaalub see lülisambale justkui mitu kilo rohkem. Pikemas plaanis tekivad pinged kuklas, õlgades ja ülaseljas. See väljendub peavaludes, surinas kätes, vahel isegi hingamisraskusena.

Hea rüht ei teki iseenesest sealt, kus tool on pehme ja monitor liiga madalal. Selg vajab teadlikku jälgimist ja tugevdavaid harjutusi. Selleks on välja töötatud erinevad rühti parandavad harjutused, mis aitavad taastada neutraalse asendi, kus kõrv, õlg ja puus jäävad ühele joonele. Kui sellised harjutused teha iga päev kasvõi paar minutit, väheneb lihaspinge ja ka mängimine muutub füüsiliselt talutavamaks.

Mängijad, kes lisavad oma päevaplaani lühikesi sirutusi ja seina äärde tehtavaid rühti kontrollivaid liigutusi, märkavad üsna kiiresti, et seljavalu ei võta enam tervet õhtut üle. Ekraan jääb endiselt ellu, kuid keha ei pea selle eest maksma püsiva valuga.

Treening, mis päriselt toetab mängurit

Treening ei tähenda automaatselt tunde jõusaalis. Paljudele ei sobi pikad sõidud saali ja tagasi, eriti kui töö või õpingud on juba pingelised. Siin muutub oluliseks läbimõeldud kodune jõutreening, kus kasutatakse kummilinte, oma keharaskust või kompaktseid vahendeid. Nii saab tugevdada selga, tuharaid ja kere keskosa ilma, et kaoks pool õhtut logistikale.

Uuringud ja praktikute kogemus näitavad, et jõutreening ei paranda ainult lihastoonust. See aitab maandada stressi, toetab närvisüsteemi ja hormoonide tasakaalu. Kui mängija teeb paar korda nädalas lühikese, kuid intensiivse treeningu, taastub ta närvisüsteemiliselt paremini ka pingelistest mänguseanssidest.

Treeningplaan ei pea olema keeruline, kuid selles võiks olla kolm selget eesmärki:

• Hoida tugevana selja ja kere stabiliseerivad lihased.
• Liigutada suuri lihasgruppe, et parandada vereringet ja ainevahetust.
• Tõsta pulssi mõneks minutiks, et süda saaks regulaarset koormust.

Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus mängija istub päeval tööl ja õhtul mängus samas sundasendis, ilma et keha saaks kordagi töötada selleks, milleks see loodud on.

Uni, närvisüsteem ja pauside distsipliin

Ööuni on esimene asi, mille pealt mängurid sageli “säästavad”. Veel üks mäng, veel üks matš, veel üks boonusvoor. Hommikul on tunne, nagu oleks magatud paar tundi vähem, kui kell näitab. Põhjus on selles, et aju ei jõua enne und rahuneda, kui ekraan ja pidevad stiimulid on liiga hilja suletud.

Kvaliteetne uni taastab närvisüsteemi, hoiab isu ja tuju tasakaalus. Kui seda on vähe, suureneb stress ning reaktsioon igale kaotusele muutub teravamaks. Pikemas plaanis võib sellest areneda seisund, kus keha on pidevas häireseisundis ja ka puhkehetkel ei õnnestu lõdvestuda.

Siin aitab range pauside ja “väljalülicatamise” kord. Mängusessioonid võiks planeerida kindlateks plokkideks, mitte mängida lõpmatu aja jooksul. Hästi töötab lihtne skeem, kus pärast 45–60 minutit mängu tuleb vähemalt 5–10 minutit püsti seismist, liikumist ja silmade puhkust. Kui selline rütm muutub harjumuseks, jääb mäng osa päevast, mitte päev mängu teenistusse.