Korsett trennis: miks see on tervisele ohtlik
Korsett ehk waist trainer on viimaste aastate moeasi: pane peale, kanna päeval, öösel ja trennis, ning vöökoht jääb justkui iseenesest peenemaks. Lühike vastus on, et ei jää. Pikem vastus on, et korsetiga kaasnev tervisekahju kaalub kosmeetilise efekti kümnekordselt üle. Räägime ausalt, mis seal pinna all toimub.
Miks korsett ei muuda kehakuju
Vöökoha kuju määravad kaks asja: geneetika ja keharasva osakaal. Korsett ei kustuta rasva, ei muuda luustikku ega lühenda ribisid. Kandes vidinat mitu tundi järjest näed peeglis korraks kitsamat siluetti, sest nahk ja pehmed koed on kokku pressitud. Niipea kui korsett maha tuleb, tuleb ka vöö tagasi. Iga kord.
Sama loogikat järgides võiks päev läbi kanda kaks numbrit väiksemaid teksaseid ja loota, et reied jäävad peenemaks. Naljakas kõlab? Korsetiga on lugu täpselt sama, ainult tervisearve tuleb kaasa.
Kuidas korsett mõjutab hingamist ja siseelundeid
Trennis kantud korsett surub alumised ribid kokku. Kopsud ei saa sissehingamisel paisuda nii suureks, kui nad peaksid. Tulemuseks jõuab verre vähem hapnikku, südamelöögisagedus tõuseb ja lihaspinged kasvavad. Kõige hullem — aju jääb hapnikupuudusse. Aju on keha juhtimiskeskus; kui see hakkab tõrkuma, hakkab tõrkuma kogu ülejäänud organism.
Mis mõttes peaks keegi trenni tehes tahtlikult oma hingamist takistama? Mina seda ei mõista.
Hingamine pole kõik. Pikaajaline surve nihutab siseelundeid paigast. Neerud ja põrn liiguvad üles, jämesooled surutakse alla. Meie elundid on omadel kohtadel põhjusega — keha struktuur on välja kujunenud just selliseks, et inimest elus hoida. Sellega jändama hakata ei ole tark mõte.
On dokumenteeritud juhtumeid, kus pikaaegne korseti kandmine on avaldanud survet põiele. Tagajärg: tahtmatu uriinileke. Kahekümne viie aastaselt mähkmete kandmine ei kuulu enamiku noorte naiste eluplaani — aga see on reaalne risk, mitte hirmutuslugu.
Kerelihased ja rüht — mida korsett vaikselt rikub
Treeningu ajal kantud korsett teeb kandja eest osa tööst ära. Kerelihased — sirged ja kaldus kõhulihased, alaselja sirutajad, sügavad stabilisaatorid — ei pea pingutama, sest pihta hoiab vorm sees mõni krammi elastaani ja plastikriba.
Tulemus on lihtne ja kurb. Kerelihased nõrgenevad. Selgroog kaotab loomuliku lihaselise toetuse. Rüht kannatab. Aja jooksul muutub iga raskem tõste või lihtne ettekummardus riskantsemaks. Kui sa kunagi unistasid fitnessi võistlustest või lihtsalt valuvabast aastakümnest, siis korsett töötab selle unistuse vastu, mitte selle nimel.
Lisaks pole tihedalt vastu nahka pakitud, higine ja õhuvaba ala just spaakeskkond. Pikaaegne kandmine — eriti trennis — soodustab nahaärritusi, seenhaigusi ja bakteriaalseid infektsioone. Selja keskel kasvav „seenelava“ pole päris see, kelleks me hommikul peegli ette läksime.
KKK korseti kohta
Kas korsett aitab vähemalt natuke?
Lühiajaline kosmeetiline efekt on olemas — nii kaua, kuni vidin seljas. Püsiv mõju kehakujule on null. Kahju aga koguneb iga kantud tunniga.
Kuidas siis vööd peenemaks saada?
Tüütu, aga aus vastus: toitumine ja treening. Keharasva üldine vähenemine paistab välja ka vöökohas. Kulturistide nipi võib kõrvale võtta — treeni laiemad õlad ja tugevam seljaplokk. Suuremad õlad loovad illusiooni peenemast vööst, ilma et siseelundid peaksid kannatama.
Kas korsetti võib kasutada ravi eesmärgil?
Meditsiinilise tugiortoosi määrab arst kindlal näidustusel ja kindlaks ajaks. See pole sama asi, mis sotsiaalmeedia „waist trainer“. Kui sul on alaseljavalu või rühihäda, küsi nõu füsioterapeudilt, mitte mõjuisikult.
Lõpetuseks: ümberringi toimuvat nähes pidin selle välja ütlema. Korsetiga kehakuju vormimine on samast moodimaailmast nagu kiirdieedid, mis lubavad häid tulemusi ilma toitumise ja treeninguta. Kahju on rohkem kui kasu — ausalt öeldes pole kasu üldse. Sünnipärast kehakuju ei saa muuta. Väikseima võimaliku vöökoha saavutame õige toitumise ja treeninguga, ülejäänu osas vaatame oma vanematele otsa ja teeme rahu. Tee oma kehaga koostööd, ära tööta selle vastu.
Autor: Peep Reinart
