kristjan koik: treener liikumise usku

kristjan koik on treener, kelle jutt algab liikumisest, mitte ainult biitsepsist või rinnalihasest. Tema mõte on lihtne: keha peab igapäevaelus hästi hakkama saama, mitte ainult peegli ees parem välja nägema.

See lugu räägib sellest, kuidas Kristjan Koik spordi juurde jõudis, miks ta peab mitmekülgsust oluliseks ja mida tavaharrastaja tema mõtetest kaasa võtta saab.

Miks kristjan koik treeningut teisiti vaatab

Kristjan on pea kogu elu spordiga seotud olnud. Kooliajal mahtusid tema päevadesse korvpall, jalgpall ja kergejõustik. Sinna kõrvale tulid lauatennis, ujumine, suusatamine ja jalgrattasõit. Põhikooliaega jäid ka esimesed kokkupuuted jõusaaliga.

See taust selgitab hästi, miks ta ei vaata treeningut ainult ühe nurga alt. Kristjanile meeldis ja meeldib siiani mitmekülgsus. Mitte sellepärast, et kõik peab korraga plaanis olema, vaid sellepärast, et keha on loodud eri suundades liikuma.

Ausalt öeldes on see paljude harrastajate jaoks hea meeldetuletus. Kui kogu treening käib ainult masinast masinasse, võib vorm küll paraneda, aga keha ei pruugi igapäevase liikumisega paremini toime tulla. Selg, puusad, põlved ja õlad tahavad enamat kui ühte sirget liigutust.

Kristjanit on alati huvitanud küsimus, kuidas treenida nii, et keha oleks rahul ja enesetunne hea. Pärast kaitseväes, Vahipataljoni 2000-2001 luurerühmas, käimist viis see huvi ta Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonda. Samal ajal alustas ta treenerina TOP Hotelli jõusaalis.

kristjan koik ja liigutuse treenimine

Nüüdseks on Kristjan pikalt töötanud Tallinna Arctic Spordiklubis. Ülikool on selja taga, aga vastuste otsimine ei ole lõppenud. See on treeneritöö juures oluline hoiak. Keha ei ole lihtne masin, kus üks nupp annab alati sama tulemuse.

Kristjani vaade on piltlikult öeldes selline: treenida tuleb liigutust, mitte ainult lihast. Mida see tähendab? Näiteks ei ole kükk ainult reielihase harjutus. See on oskus hoida tasakaalu, kasutada puusa, kontrollida põlve suunda ja hoida kere tugevana.

Nagu teada, on inimkehal 6 peamist liikumisega seotud seaduspärasust: ühel jalal liikumine, erinevad kükid, tõmbed, surumised, rotatsioonid ja kallutused. Neid kõiki läheb vaja ka väljaspool jõusaali. Trepist kõndides, kotti tõstes, last sülle võttes või talvel libedal tänaval tasakaalu otsides.

Lihtne tõde: kui treening aitab päriselus paremini liikuda, on sellest rohkem kasu kui ainult harjutuse numbri tagaajamisest. See ei tähenda, et lihaste kasvatamine oleks halb. Küsimus on selles, kas lihas töötab koos ülejäänud kehaga.

Mida kristjan koik harrastajale rõhutab

Kristjani hinnangul treenivad tavaharrastajad spordiklubides liiga sageli kulturismi põhimõtete järgi. See on arusaadav, sest jõusaali harjutused on tihti jagatud lihasgruppide kaupa: rind, selg, õlad, käed, jalad. Aga 99,9-l protsendil inimestest, kes spordiklubides treenivad, ei ole kulturismiga seotud eesmärke.

Seega võiks treening olla rohkem seotud lihastasakaalu, funktsionaalsuse ja keha loomulike liikumismustritega. Trimmis keha saavutamine ei pea olema igav korduste lugemine. See võib olla huvitav, mitmekülgne ja tõhus, kui kava on inimese päris vajadustega kooskõlas.

Mis siis tegelikult muutub? Harjutusi valitakse mitte ainult selle järgi, milline lihas homme valus on, vaid selle järgi, millist liikumist inimene vajab. Mõnel on vaja õppida paremini kükkima. Teisel on vaja parandada õlavöö liikuvust. Kolmandal on vaja tugevamat keret, et selg igapäevase koormuse all ei väsiks.

Just nende põhimõtete järgi kulgevad ka personaaltreeningud Kristjani käe all. Arctic Spordiklubis viib ta lisaks eratreeningutele läbi südamekoormusteste, ringtreeninguid ning annab toitumisalast nõu ja koostab treeningprogramme.

Praktilised mõtted treeningu valimiseks

Kui tahad Kristjan Koiki mõttest midagi oma treeningusse võtta, alusta lihtsast kontrollist. Kas sinu kavas on ainult masinad või on seal ka keharaskusega liikumist? Kas treenid mõlemat kehapoolt võrdselt? Kas oskad teha tõmbeid, surumisi, kükke ja pöördeid kontrollitult?

Hea treening ei pea olema keeruline. See peab olema järjepidev ja sinu kehale sobiv. Kui põlv annab kükis märku, ei ole lahendus alati harjutusest loobumine. Sageli on vaja muuta tehnikat, koormust või liikumisulatust.

Samuti tasub mõelda, mis on sinu tegelik eesmärk. Kas tahad rohkem jõudu? Paremat rühti? Vähem väsivat selga? Kindlamat tunnet spordisaalis? Vastus sellele küsimusele aitab valida ka õigema treeningu, mitte lihtsalt kopeerida kellegi teise kava.

Kristjan on täiendanud end nii palju kui võimalik rahvusvahelistel koolitustel, kuulanud erinevaid loenguid ja saanud praktilisi teadmisi maailma tipp personaaltreeneritelt, nende seas S. Singelton, G.Aquilina, P. Twist jt. Selline taust annab tema tööle laia vaate: üks meetod ei sobi kõigile.

KKK: kristjan koik ja treening

Kas kristjan koik keskendub ainult jõusaalile?

Ei. Jõusaal on töövahend, aga tema vaates on tähtis liikumine tervikuna. Harjutus peab aitama kehal paremini toimida ka väljaspool saali.

Miks ta räägib liigutuse, mitte lihase treenimisest?

Sest igapäevaelus ei tööta lihased ükshaaval. Keha liigub tervikuna: painutab, pöörab, tõmbab, surub ja hoiab tasakaalu.

Kellele selline treening sobib?

See sobib eriti hästi tavaharrastajale, kes tahab paremat vormi, tugevamat keha ja enesekindlamat liikumist, ilma et eesmärk oleks kulturismilava.

Autor: Arctic Sport

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.