Atleetvõimlemine aitab vormi saada
Atleetvõimlemine on hea valik siis, kui kaal ei liigu, rüht vajub ära ja aeroobne trenn üksi enam tulemust ei anna. Sa ei pea tahtma suuri lihaseid. Piisab sellest, et keha muutuks tugevamaks, kindlamaks ja paremasse vormi.
Miks atleetvõimlemine kaalulangust toetab
Paljud on seda kogenud: sööd vähe, liigud palju, teed kõndimist, ratast või muud aeroobset trenni, aga liigsed kilod ei kao. Mõnel juhul tuleb neid ajapikku isegi juurde. See on frustreeriv, sest väljast vaadates tundub kõik justkui õige.
Lihtne tõde: ainult kehakaalu number ei räägi kogu lugu. Kui lihased on nõrgad ja lõdvad, võib keha näha välja pehme ka siis, kui kaal pole väga kõrge. Jõutreening aitab lihastel tööd teha, hoiab rühti ja annab kehale selgema kuju.
Aeroobne treening on endiselt vajalik. See toetab südant, parandab vastupidavust ja aitab energiat kulutada. Aga kui eesmärk on saledam, tugevam ja sportlikum keha, siis tasub sellele lisada raskustega harjutused.
Atleetvõimlemine ei tähenda kohe suuri lihaseid
Üks vana hirm on visalt püsima jäänud: kui hakkan jõutrenni tegema, lähen kohe liiga suureks. Tegelikult ei juhtu see üleöö ega kogemata. Suur lihasmass nõuab kindlat eesmärki, järjepidevat treeningut, piisavat söömist ja aastaid tööd.
Tavalise harrastaja puhul annavad raskustega harjutused eelkõige parema toonuse. Õlad püsivad sirgemalt, selg kannab paremini, jalad muutuvad tugevamaks ja igapäevased liigutused lähevad lihtsamaks. Trepist üles minek, poekottide kandmine või pikem jalutuskäik ei väsita nii kiiresti.
Mis siis tegelikult juhtub? Lihased saavad koormust ja keha õpib neid paremini kasutama. Kui treening on mõõdukas ja tehnika korralik, ei ole jõusaal midagi hirmsat. See on tööriist, mitte karistus.
Kuidas jõutreeninguga targalt alustada
Algus ei pea olema keeruline. Kõige mõistlikum on võtta ühendust saali treeneriga ja lasta tal harjutused ette näidata. Eriti tähtis on see siis, kui sa pole varem raskustega treeninud või oled pikalt pausil olnud.
Alusta rahulikult. Esimestel kordadel pole eesmärk ennast läbi võtta, vaid õppida liigutusi. Kükk, surumine, tõmbed ja kerelihaste harjutused annavad hea põhja, kuid iga inimene vajab oma tasemele sobivat koormust.
Aeroobsest treeningust ei ole vaja loobuda. Parim lahendus on kombineeritud treening: osa nädalast läheb vastupidavusele, osa lihaste tugevdamisele. Nii paraneb vorm mitmest küljest korraga.
Pea meeles sõna mõõdukus. Kui magad halvasti, sööd juhuslikult ja üritad igal trennil viimast võtta, siis keha ei taastu. Parem on treenida järjepidevalt, süüa toitvalt ja mitte kiirustada. Liigset kehakaalu ei tasu langetada liiga kiiresti: pool kilo nädalas on paras tempo.
Mida vaadata, kui atleetvõimlemine saab harjumuseks
Kui esimesed nädalad on tehtud, hakka jälgima enesetunnet, mitte ainult kaalu. Kas rüht on parem? Kas riided istuvad teisiti? Kas jõuad trennis rohkem? Need märgid võivad olla tähtsamad kui number kaalul.
Hea märk on ka see, kui igapäevane energia paraneb. Treening ei peaks tegema sind kogu aeg väsinuks. Kui oled pidevalt kurnatud, valutad palju või uni läheb kehvemaks, on koormus ilmselt liiga suur.
Ära võrdle end inimesega, kes on aastaid treeninud. Sinu eesmärk võib olla lihtne: vähem rasva, tugevamad lihased, parem rüht ja kindlam tunne oma kehas. Sellest piisab täiesti.
KKK: atleetvõimlemine ja alustamine
Kas jõutreening sobib ka algajale?
Jah, kui alustada rahulikult ja õppida õige tehnika. Algaja ei pea tegema keerulisi kavasid. Treeneri juhendamisel saab koormuse valida nii, et see arendab, aga ei lõhu.
Kas aeroobne trenn tuleb ära jätta?
Ei tule. Aeroobne treening ja jõutreening täiendavad teineteist. Üks toetab vastupidavust ja südant, teine aitab hoida lihaseid, rühti ja keha kuju.
Kui kiiresti peaks kaal langema?
Kiirustamine pole vajalik. Originaalne soovitus peab hästi paika: pool kilo nädalas on paras tempo. Nii on lihtsam säilitada jõudu, tuju ja treeningrütmi.
Vaata harjutusi siit: https://atleetvoimlemine.fitness.ee/, soeta raamat siin: https://turg.fitness.ee/et/raamatud/atleetvoimlemine, harjuta siin; https://www.fitness.ee/jousaal/
Autor: Ero Viik
Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.
Tule trenni! ArtGym

