Teadlikkus vs kinnisidee: tervislik eluviis

Tänases ühiskonnas tõstetakse teadlikkust kõiges — koolilaste liikumisest kuni keskkonnasäästuni. Aga kui keegi võtab selle teadlikkuse ja paneb selle päriselt enda ellu, kuuleb ta sageli, et on „kinnisideeline“. Selles loos vaatame, miks teadlikkus ilma tegudeta on tühi sõnakõlks ja kuidas sellest mõttelõksust välja saada.

Teadlikkus pole kinnisidee

Oleme kummalises olukorras. Räägime aastast aastasse, et inimesed peavad olema teadlikumad — söögist, liikumisest, unest. Samas, niipea kui keegi seda päriselt teeb — valib peolauas, mis taldrikule jõuab, või tirib end pärast laisemat nädalavahetust trenni — kuuleb ta tihti naljatamisi (või tõsiselt), et on „liiga kinnisideeline“. Justkui oleks teadmine üks asi, aga selle järgi elamine juba kuidagi imelik.

Ausalt öeldes — see ei ole loogiline. Kui me nõustume, et teadlikkus on alus millele kõik ülejäänu toetub, siis peame nõustuma ka sellega, mis sellest järgneb. Inimene, kes mõtleb läbi, mida sööb ja kui palju liigub, ei ole sõltlane. Ta lihtsalt elab oma teadmise järgi.

Mida teadlikkus tegelikult tähendab

Teadlikkus on osaliselt sama mis tarkus. See on arusaamine, miks asjad on nii nagu nad on. Aga siin on konks: kui see tarkus jääb üksnes peas, raamatutargana, siis ei ole sellest reaalset kasu. Mis kasu on teadmisest, et nädalavahetusel sai liiga palju söödud ja joodud, kui sellele ei järgne ühtegi sammu?

Lihtne tõde: teadlikkusele on mõtet ainult siis, kui ta ka tegudes paistab. Tead, et oled liiga vähe liikunud — siis paned tossud jalga. Tead, et nädala toidulaud kaldus rasvasele ja magusale poole — siis tasakaalustad järgmised paar päeva. Mitte karistuseks. Tasakaaluks.

Vahe nende vahel, kes räägivad tervislikust eluviisist, ja nende vahel, kes seda elavad, ongi just selles ühes sammus: tarkus tegudeks. Enamik inimesi saab väga hästi aru, kust asjad valesti minema hakkavad. Tegutsejaid on lihtsalt vähem.

Teadlikkus praktikas: konkreetsed sammud

Kakskümmend viis aastat tagasi ei pidanud keegi mõtlema, kas päevane liikumiskogus on piisav. Töö oli füüsilisem, eluviis liikuvam, lapsed mängisid õues. Tänane igapäev — eriti kontoritöötaja oma — on enamasti istuv. Sellest tulenebki vajadus teadlikkuse järele: kui keskkond enam ise meid ei liiguta, peame tegema seda ise.

Mida see praktikas tähendab?

• 2–3 korda nädalas plaanipärast trenni — jõusaal, ujula, jalgrattamatk, ükskõik mis sobib.
• Igapäevane liikumine peale trenni: jalutuskäik lõuna ajal, trepid lifti asemel, õhtune ring metsas.
• Toidu jälgimine üldjoontes — mitte iga kalorit lugedes, vaid teades, kuhu nädal kaldub.
• Korrektiivid pärast pidu või puhkust. Mitte enesekaristamine, vaid lihtne tasakaalustamine.

Need pole karmid reeglid. Need on kohandused, mida tänane elu lihtsalt nõuab. Eestis on selleks võimalusi külluses — alates Tallinna ja Tartu jõusaaliketidest kuni RMK metsaradadeni. Mugavustsoonist tuleb välja astuda nii või naa.

Miks tegutsejaid sildistatakse

Kui ausaks jääda, on „kinnisideelise“ silt sageli vabandus. Tervisealane teadlikkus kohustab tegutsema. Tegutsemine tähendab regulaarselt mugavustsoonist väljumist — varahommikust trenni, peolaua poole pidamist, magustoidu vahelejätmist. Lihtsam on naerda nende üle, kes seda teevad, kui ise sama teha.

Selles ei ole kedagi pahaks panemas. Inimlik nõrkus on universaalne. Aga olgem ausad — kui keegi valib kondiitritoodete asemel puuvilja või sõidab pärast paari laisemat päeva pikema rattatuuri, siis ärgem nimetagem teda sõltlaseks. Ta lihtsalt elab oma teadmise järgi.

KKK: teadlikkus ja tervislik eluviis

Kas iga päev trenni tegemine on juba kinnisidee?

Ei. Kui trenn on hästi planeeritud (eri lihasrühmad, taastumisaeg, mõistlikud koormused), võib aktiivne liikumine olla iga päev kasulik. Kinnisideelisuse piir jookseb sealt, kus liikumine hakkab segama tööd, suhteid või und — mitte sealt, kus on lihtsalt regulaarne harjumus.

Kuidas alustada, kui pole kunagi teadlikult tegutsenud?

Alusta ühest muutusest, mitte kümnest. Vali kas regulaarne liikumine (näiteks 2 trenni nädalas) või toidu üldine tasakaal. Kui see on neli nädalat püsinud, lisa järgmine. Korraga kõike muutes ebaõnnestub enamik.

Mida teha, kui sõbrad sildistavad mind kinnisideeliseks?

Tihti on see naljatamine, mille taga on ebamugavus oma valikute pärast. Ära selgita liiga palju ega tee ettekäändeid. Sinu eluviis ei vaja kelleltki heakskiitu — kui see toimib sinu jaoks, siis toimibki.

Teadlikkus ilma tegudeta ei maksa mitte midagi. Aga teadlikkus, mis muutub igapäevasteks valikuteks — see on kõige aluseks.

Autor: Janar Rückenberg