Flex mõtteterad: viis trenniõppetundi

Flex mõtteterad tuletavad meelde lihtsat asja: jõusaalis ei kasvata lihast ainult suur raskus, vaid ka aus töö, tehnika ja järjekindlus. Siin on viis vana kooli kulturismi mõtet, mis kõlavad ka täna üllatavalt praktiliselt.

Miks Flex mõtteterad tänagi töötavad

Vanad kulturismiajakirjade tsitaadid võivad esmapilgul kõlada karmilt. Palju juttu valust, põletusest ja pingutusest. Aga kui võtta hoog maha, on nende sees mitu väga kainet treeningutõde.

Idrise Ward-El rääkis kordustest nii, nagu paljud algajad sellest aru ei saa. Talle meeldisid suured kordused: mõnikord rohkem kui 20 täiskordust ja seejärel veel teised 20 kiiret poolikut kordust. Tema mõte polnud, et raskus ei loe üldse. Pigem see, et lihas ei näe ketta numbrit. Lihas tunneb pinget, tööd ja seda, kui lähedalt sa päriselt seeria lõpuni lähed.

See on hea meeldetuletus igale treenijale. Kui tehnika laguneb, liigub koormus tihti sihtlihaselt mujale. Raskus võib olla suur, aga töö läheb laiali. Parem on teha aus seeria, kus tunned harjutust õiges kohas, kui uhke seeria, mille eest maksad hiljem õla, alaselja või põlvega.

Kuidas Flex mõtteterad trenni üle kanda

Tommi Thorvildsen kirjeldas oma õppetundi üsna otse. Kui ta alustas, kuulis ta, et kui tahad olla suur, pead olema tugev. Nii treenis ta alati suurte raskustega. Pärast 13 a-t sai ta aga aru, et oli tõenäoliselt palju raskusi tõstnud lohakalt.

Ausalt öeldes on see väga tavaline tee. Alguses tahame kõik tõsta rohkem, sest numbrid annavad kiire tagasiside. Kui kangile läheb ketas juurde, tundub areng käes. Aga lihaskasvu mõttes ei ole petmine alati areng. Mõni väike petmisliigutus seeria lõpus võib olla kogenud treenijale tööriist. Kui kogu seeria on petmine, siis ei ole see enam tööriist, vaid halb harjumus.

Praktiline lahendus on lihtne. Tee põhitöö puhta tehnikaga. Kui kasutad lõpus hoogu, tee seda teadlikult ja ainult siis, kui saad aru, mida sa teed. Kui pead iga kord keha kõigutama, alaselga murdma või õlgu üles tõmbama, on raskus liiga suur.

Kvaliteet enne kvantiteeti

Lenda Murray tõi näiteks jalapressi. Kui mitu korda oled näinud algajat võitlemas suure raskusega, aga liigutus on poolik ja töötab kõik muu peale jalgade? Tema enda sõnul olid ka temal alguses tähtsamad numbrid kui kvaliteet. Jalad hakkasid kasvama alles siis, kui harjutused said tehtud õigesti.

See ei tähenda, et raskust peab kartma. Vastupidi, lihas vajab aja jooksul suuremat koormust. Aga koormus peab jõudma sinna, kuhu sa seda suunad. Jalapressis ei ole eesmärk masinat täis laduda ja põlvi paar sentimeetrit liigutada. Eesmärk on teha kontrollitud kordus, mille jooksul reied teevad töö ära.

Praktilised nipid mõtteterade kasutamiseks

Heiko Kallbachi mõte põletusest on karm, aga arusaadav. Ta rääkis tundest, kus lihases on tuli ja ta jätkab seni, kuni ei suuda enam ühtegi kordust teha. Sellist suhtumist ei pea iga trenn lõpuni jäljendama. Iga seeria maksimumini pressimine võib taastumise ära lõhkuda. Küll aga tasub õppida vahet tegema ebamugavusel ja valul.

Põletus lihases on sageli märk sellest, et lihas töötab pikalt ja pinges. Terav liigesevalu on teine asi. Kui küünarnukk, õlg või põlv annab järsku märku, ära tervita seda kangelaslikult. Peata seeria ja vaata tehnika üle.

Arnold Schwarzenegger andis sääretreeningu kohta väga inimliku nõu. Ta nägi, et tema sääred olid võrreldes teiste kulturistidega nõrgemad, ja paljastas jalad meelega, et probleemist mitte mööda vaadata. Lühikesed püksid või soojenduspükste säärte ära lõikamine oli tema viis end vastutusele võtta.

Mis siis tegelikult juhtub? Kui peidad nõrga koha ära, on seda lihtne edasi lükata. Kui näed seda iga trenn, muutub see konkreetseks ülesandeks. Sama kehtib selja, jalgade, liikuvuse või kehahoiu kohta. Vaata ausalt, mis vajab tööd, ja pane see kavasse, mitte vabanduste nimekirja.

KKK: Flex mõtteterad ja treening

Kas suur raskus on lihaskasvuks hädavajalik?

Suur raskus aitab areneda, aga ainult siis, kui tehnika püsib ja sihtlihas teeb töö ära. Liiga suur raskus muudab harjutuse sageli lihtsalt kehaga rapsimiseks.

Kas petmisliigutused on alati halb mõte?

Ei ole alati. Kogenud treenija võib neid kasutada seeria lõpus, et lisada paar kordust. Algajal on targem enne õppida puhas liikumine ja kontroll.

Kuidas teada, kas treenin piisavalt kõvasti?

Kui viimased kordused nõuavad keskendumist, aga tehnika ei lagune, oled tõenäoliselt õiges kohas. Kui lõpetad alati liiga vara, jääb areng pidama. Kui pressid alati üle, jääb taastumine võlgu.

Autor: joker

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.