Tippkulturistid ja lamades surumine

Tippkulturistid näevad pingil tihti uskumatult tugevad välja, aga 1 kordusmaksimum on hoopis teine mäng kui pikk raske seeria. Siin on lihtne tõde: kulturismi ja jõutõstmise treening õpetavad keha erinevalt töötama.

Kui Ronnie Coleman surub 90 kg hantlitega kergelt 10 kordust või teeb 100 kg raskusega 75 kordust, tekib loogiline küsimus: miks ta siis särgita lamades surumise võistlusel rekordeid ei purusta? Paberil võib see viidata 330 kg 1 kordusmaksimumile, aga jõusaalis ei käitu keha alati nagu kalkulaator.

Miks tippkulturistid pingil teistmoodi tugevad on?

Paljud on arutlenud, kuidas eliitkulturistid võistleksid elukutseliste jõutõstjate vastu, kui teema oleks särgita lamades surumine. Marcus Ruhl, Greg Kovacs ja Ronnie Coleman on kõik nimed, kelle trenniraskused panevad kulmu kergitama.

Ronnie näide on hea, sest 100 kg pikk seeria ja 300 kg 1 – 2 kordust ei nõua kehalt sama asja. Pikemas seerias teevad suure töö aeglased lihaskiud ja lihase vastupidavus. Maksimaalsel katsel loeb aga kiire jõu tootmine, närvisüsteemi valmisolek, tehnika ja harjumus väga suure raskusega.

Greg Kovacs kaalus 186 kg ja tema kohta on räägitud, et ta surus kaldpingil 318 kg. Isaac Nessar oli tuntud tohutu rinnalihase poolest, mille ümbermõõduks on nimetatud 185 cm, ning tema kohta on liikunud väide 375 kg surumisest. Märksõna on siin siiski „väidetavalt”. Suur lihas annab eelise, aga see ei tee automaatselt võistlussurumise meistriks.

Tippkulturistid, 1 KM ja pikk seeria

Kulturist, kes suudab 220 230 kg raskusega teha 10 kordust, ei ole tänapäeval enam haruldus. Samas võib 280 kg üheks korduseks juba kinni jääda. See kõlab vastuoluliselt ainult siis, kui arvame, et kõik jõud on sama tüüpi jõud.

Ühe kordusmaksimumi arendamine ja pikkade seeriatega treenimine on lihasele ning närvisüsteemile erinevad stiimulid. Kulturist kasutab sageli seeriaid, mis kasvatavad lihase ainevahetuslikku koormust. Tulemuseks on hüpertroofia. Jõutõstja lühikesed seeriad ja suur intensiivsus panevad põhirõhu kesknärvisüsteemile. Tulemuseks on parem oskus korraga palju jõudu rakendada.

Mike Witmer, kes ise surub 340 kg, nägi kord jõusaalis meest, kes tegi 185 kg raskusega 10 korda üsna kergelt. Kui kangile jõudis 250 kg, jäi sama mees raskusele alla. Teisalt ei pruugi tippjõutõstja 200 kg raskusega teha sama palju kordusi kui tippkulturist, kuigi tema 1 KM võib olla suurem.

Kuidas lamades surumine eri eesmärkidel töötab?

George Halbert rääkis kunagi treeningust Mike Francois’iga, Arnold Classic’u võitjaga. Nad tegid kitsalt lamades surumist. Kangil oli 140 kg. George tegi sellega 1 x. Mike nägi esmalt ühe kordusega vaeva, kuid punnis siis veel 8 x juurde. Huvitav oli see, et iga kordus tundus tal seeria edenedes kergemaks minevat.

Järgmine raskus oli 160 kg. George tegi jälle ühe korduse. Mike proovis samuti, aga ei saanud seda kordagi üles. Miks? Ühe mehe treening oli ehitatud suure raskuse lühikeseks tõstmiseks. Teise mehe treening oli ehitatud lihase maksimaalseks kasvatamiseks. Mõlemad olid tugevad, lihtsalt eri viisil.

Mike Witmer kirjeldas sarnast lugu Gold`s jõusaalist. Ta treenis rinda ja triitsepsit koos ühe värske Pro kaardi saanud kulturistiga. Alustati 100 kg raskusega ja tehti 8 x. Siis tuli 140 kg: Mike tegi 5 x, kulturist 8 x. 165 kg juures kordus sama: Mike 5x, kulturist 8x. 185 kg peal tegi Mike 3x, kulturist 5 x. Kui kangil oli 205 kg, tegi Mike 3 kerget kordust, aga kulturist sai vaevalt 1 x ja teine jäi rinnale.

See ei tähenda, et kulturist oleks nõrk. Vastupidi. Kitsalt 185 kg raskusega 5 x surumine ei ole tavainimese mõistes kuidagi nõrk tulemus. See näitab lihtsalt, et treeningu eesmärk määrab tulemuse.

Mida tippkulturistid peaksid võistlussurumiseks muutma?

Jõutõstjad treenivad teisiti, sest nende eesmärk on teine. Nende töö käib 1 KM kasvatamise ümber. Lou Simmons, Vene koolkonna jõutõstjad ja paljud tõstjad on rõhutanud närvisüsteemi treenimist. Kulturistide prioriteet on hüpertroofia, mis tuleb suuresti lihase metabolismi stimuleerimisest seeriatega 6 – 15.

Jõutõstjad kasutavad lamades surumisel ka palju erivõtteid: klotsid, kummid, ketid, kiired päevad ja maksimaalse pingutuse päevad. Need aitavad arendada surumist kogu liigutuse ulatuses. Suurte raskuste tõttu saavad ka kõõlused ja sidemed väga tugeva koormuse. Kulturismitreening tugevdab neid samuti, aga rõhk on rohkem lihase suurendamisel.

Kui kulturist tahaks päriselt elukutseliste surujatega võistelda, peaks ta aastaid spetsiaalselt selleks treenima. Vaja oleks arendada plahvatust, tugevdada kõõluseid, õppida võistlustehnikat ja teha lühikesi seeriaid suure raskusega. Sellel oleks hind. Kulturist ei saa lõputult jõutõstja moodi treenida, sest tema põhitöö on hoida ja kasvatada lihasmassi.

Praktiline järeldus jõusaalis treenijale

Kui tahame võrrelda kulturiste ja jõutõstjaid ausamalt, ei peaks küsima ainult, kes surub kõige rohkem ühe korra. Võib küsida ka, kes surub suure raskusega 10 korda. Sellisel võistlusel oleks kulturistidel palju parem võimalus.

Kui võistlus jääks kuue korduse raami, oleksid võitjad tõenäoliselt ikka jõutõstjad. Aga mida kergem on raskus ja mida rohkem kordusi tehakse, seda rohkem hakkab lugema seeria vastupidavus, mitte ainult 1 KM jõud.

Ronnie teeb 90 kg hantlitega kümnese seeria tavalisel pingil. Samas on öeldud, et jõutõstja Big Clay teeb selle kaldpingil üle 95 kg hantlitega. See näide hoiab jalad maas: suur kulturist võib olla meeletult tugev, aga tipptasemel jõutõstja on oma kitsas alal veel täpsemalt treenitud.

Greg Kovacs oli kahtlemata tugev, kuid Ed Coan’i ja teiste tunnistajate sõnul tegi ta paljud suured tõsted Smith’i pingil. Vabaraskusega surumine nõuab rohkem stabiilsust, tehnikat ja tasakaalu. Need omadused on võistlussurumises sama olulised kui rinnalihase suurus. Kennely’l olid need oskused olemas.

Lõpuks ei ole neid alasid mõtet vastandada. Jõutõstjad domineerivad ühe kordusmaksimumi maailmas. Kulturistid on tegijad esteetilise keha ja suurte lihaste maailmas. Mõlemal on oma hind, oma loogika ja oma ilu.

Tippkulturistid ja levinud küsimused

Kas kulturistid on jõutõstjatest nõrgemad?

Ei ole mõistlik nii öelda. Nad on sageli väga tugevad, aga nende jõud avaldub rohkem keskmistes ja pikemates seeriates. Jõutõstja tugevus on treenitud maksimaalseks üheks katseks.

Miks 10 kordust ei näita täpselt 1 KM tulemust?

Sest pikk seeria ja 1 KM kasutavad erinevat oskust. Pikas seerias loevad lihase vastupidavus ja töömaht. Ühe korduse puhul loevad närvisüsteem, tehnika, plahvatus ja harjumus maksimaalse raskusega.

Kas kulturist võiks jõutõstmises tippu jõuda?

Võiks, kui ta treeniks selleks aastaid ja muudaks oma prioriteete. Aga siis ei oleks ta enam sama tüüpi kulturist. Et midagi saada, tuleb sageli millestki loobuda.

Allikas

http://www.criticalbench.com/bodybuilders-bench-pressing.htm

Tõlkijalt: hea kirjutis. See seletab ka müüti, et kulturistid on „nõrgad”. Kui keegi surub kitsalt 185 kg raskusega 5 korda, siis ei ole see nõrk. Treening on lihtsalt teisel eesmärgil. Kõik oleneb sellest, mida ja kuidas mõõta.

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg