Müüt treeningus: mis peab päriselt paika

Müüt treeningus levib kiiresti, eriti siis, kui keegi riietusruumis enesekindlalt „vana tõde” kordab. Siin võtame ette kaheksa levinud väidet ja vaatame rahulikult, mis peab paika ning mis tuleks peast välja visata.

Müüt ei ole treeningplaan

Jõusaalis on lihtne kuulda väga kindlaid lauseid. Üks ütleb, et kõhulihaseid tuleb teha iga päev. Teine vannub, et rasv on kõige kurja juur. Kolmas kardab aeroobset trenni, sest „lihased kaovad ära”.

Probleem pole selles, et inimesed küsivad nõu. Probleem on selles, et poolikud tõed hakkavad elama oma elu. Kui treenid nende järgi, võid raisata aega, süüa valesti või karta asju, mida tegelikult kartma ei pea.

Müüt ja tegelikkus: 8 levinud väidet

Müüt 1. Kui lõpetad treenimise, muutuvad lihased rasvaks

Ei muutu. Lihasrakk ei muutu rasvrakuks samamoodi nagu ajurakk ei muutu rasvaks, kui paar kuud vähem mõtled. Mis siis tegelikult juhtub? Kui lihas ei saa koormust, muutub see väiksemaks. Kui samal ajal liigud vähem ja sööd sama palju või rohkem, võib rasva juurde tulla. Need on kaks eri protsessi.

Müüt 2. 1000 kõhulihaseharjutust päevas põletab kõhurasva

Ei põleta just kõhult. Rasva ei saa käsu peale ühest kohast maha võtta. 1000 kordust võib teha kõhulihased vastupidavamaks, aga nahaalune rasv väheneb üldiselt kogu kehalt. Mõnel inimesel on kõht, puus või alaselg see koht, kuhu rasv koguneb kergemini. Sealt kaob see tihti ka aeglasemalt.

Müüt 3. Ühe kindla harjutusega vormid biitsepsi täpselt soovitud kohast

Kui see oleks nii lihtne, oleks igal treenijal täpselt selline käsi, nagu ta tahab. Lihas ei kasva ainult ühest pisikesest punktist. Õlavarre kakspealihase ülaosa või reie väliskülge ei saa eraldi „sisse lülitada” nii, et ülejäänud lihas kaasa ei töötaks. Harjutuse nurk võib tunnetust muuta, kuid lihase kuju määrab suuresti kehaehitus.

Müüt 4. Suured raskused teevad suured lihased, kerged raskused pikad lihased

Siin tuleb mängu geneetika. Kõigil ei ole sama kehaehitus, sama taastumine ega sama lihase kuju. Isegi kui treenid rängalt viisteist aastat, ei tähenda see, et näed välja nagu Teemu Selänen või Ronnie Coleman. Pikad kordusseeriad ei tee lihaseid pikemaks. Lihaste eristuvus sõltub rohkem rasvaprotsendist, treeningust tervikuna ja toitumisest.

Müüt 5. Rasv teeb paksuks

Lihtne tõde: liigne toit teeb paksuks. Rasv ei ole automaatselt vaenlane. Sageli süüakse hoopis liiga palju kiiresti kättesaadavaid süsivesikuid ja kogu päevane energia läheb üle vajaduse. Vanas tekstis mainiti ka seitsmeaastasel lapsel nähtavat 2-tüüpi diabeeti. See on hea meeldetuletus, et toidu kvaliteet ja kogus loevad juba varakult.

Rasval on kehas oma roll. See on seotud hormoonide tööga, muu hulgas testosterooniga. Kui rasva on menüüs liiga vähe, võib enesetunne minna kehvaks ja treening muutuda raskemaks.

Müüt 6. Spargel kulutab seedimisel rohkem energiat, kui annab

Spargel on dieedi ajal hea toit, aga mitte imevahend. Kui kehakaalu langetamine oleks ainult spargli küsimus, sööksid kõik seda kilode kaupa. Spargel võib aidata täiskõhutunnet hoida ja muuta söögi kergemaks, kuid dieedi põhielement on ikkagi kogu päeva toiduvalik.

Müüt 7. Aeroobset trenni tuleb vältida, muidu kaob lihasmass

See väide on poolik. Maratonitempos rügamine ja taastumata keha võivad tõesti jõutrenni segada. Aga lühemad, 30-40 minutit kestvad aeroobsed treeningud võivad vormile hästi mõjuda. Parem üldvorm aitab taastuda ja lubab jõusaalis kvaliteetsemalt tööd teha.

Müüt 8. Kiired süsivesikud enne trenni annavad alati rohkem energiat

Mitte alati. Mõnel inimesel teevad kiired süsivesikud enne trenni hoopis uimaseks, sest veresuhkur ja insuliin liiguvad kiiresti üles-alla. Kui homme on võistlus või raske pingutus, on mõistlik süsivesikuid planeerida päev varem. Treeningu järel võivad kiired süsivesikud aga paremini sobida, sest siis vajab keha taastumiseks kütust.

Kuidas müüt ära tunda?

Hea rusikareegel on küsida: kas väide lubab liiga täpset või liiga lihtsat tulemust? „Tee seda ühte harjutust ja rasv kaob siit.” „Söö seda ühte toitu ja kaal langeb.” Sellised lubadused kõlavad hästi, aga keha ei tööta nii.

Parem lähenemine on igav, aga toimib: jõutrenn, piisav liikumine, mõistlik toit, uni ja järjepidevus. Kui mõni nõuanne neid põhimõtteid toetab, tasub seda kaaluda. Kui see lubab otseteed, ole ettevaatlik.

Müüt ja KKK

Kas kõhulihaseharjutusi tasub üldse teha?

Jah. Need tugevdavad kerelihaseid ja aitavad keha paremini kontrollida. Lihtsalt ära oota, et ainult nendega kõhurasv kaob.

Kas aeroobne treening rikub lihaskasvu?

Mõistlikus mahus mitte. Kui taastud hästi ja sööd piisavalt, võib aeroobne treening üldvormi parandada.

Kas rasva peab dieedil vältima?

Ei pea. Rasva kogus peab olema mõistlik, kuid selle täielik vältimine võib teha enesetunde ja treeningu halvemaks.

Autor: Rosin

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.