Treeningu psühholoogia ja platseebo

Treeningu psühholoogia on vahel see nähtamatu vahe, mis otsustab, kas seeria lõpeb poole peal või tuleb lõpuni välja. Kui usud, et raskus on sinu jaoks tehtav, käitud sa teisiti: hingad rahulikumalt, keskendud paremini ja ei anna enne viimast kordust alla.

Miks treeningu psühholoogia loeb

Mäletan üht laupäeva, kui läksin jõusaali ärajäänud trenni tasa tegema. Plaanis oli lamades surumine hantlitega. Võtsin riiulist enda arvates 40 kg hantlid, tegin kaheteistkümnese seeria ja sain plaani järgi isegi 2 kordust rohkem kui eelmisel korral.

Alles pärast seeriat selgus, et keegi oli pannud 40 kg hantlite kohale 45 kg hantlid. Ehk ma olin teinud sama seeria 5 kg raskemate hantlitega, ilma et oleksin seda enne teadnud. Ausalt öeldes, kui ma oleksin seda teadnud, oleks pea ilmselt kohe pidurit tõmmanud.

See ei tähenda, et mõttejõud asendab lihast, tehnikat või järjepidevat tööd. Ei asenda. Aga suhtumine määrab, kuidas sa oma olemasolevat jõudu kasutad. Mõni inimene astub kangi juurde juba kahtlusega. Teine teeb enne seeriat pea selgeks ja otsustab, et nüüd tuleb töö ära teha. Vahe on päris.

Kuidas treeningu psühholoogia töötab

Tõsises jõusaalis on seda lihtne näha. Enne rasket seeriat ei lobiseta niisama. Inimene seab jalad paika, vaatab raskust, hingab, kordab peas liigutust ja alles siis alustab. See on häälestus. Mitte teater, vaid viis panna keha ja tähelepanu ühe asja teenistusse.

Umbes sama kehtib toitumise ja lisandite puhul. Olen kunagi teinud massi ihalevatele sõpradele nii-öelda erisheike, mille ümber oli parasjagu saladust. Tegelikult olid need tavalised vadakuvalgud või massilisajad, mille purgilt oli originaalsilt maha võetud. Kas nad treenisid ja sõid selle kõrval korralikumalt? Jah. Kas nad uskusid, et nüüd hakkab keha kasvama? Samuti jah.

Kui ütled inimesele, et kasuta seda kraami ja ühe kuuga 5 kg lihasmassi tuleb juurde, hakkab ta sageli käituma nagu inimene, kellel on kindel plaan. Ta ei jäta toidukordi vahele. Ta magab paremini. Ta surub trennis rohkem. Mis siis tegelikult töötab? Sageli mitte üks purk, vaid usk, eesmärk ja muutunud käitumine.

Seda nimetatakse platseebo efektiks. Inimene saab midagi, millel tegelikult lubatud mõju ei ole, kuid ta usub mõju olemasolu ja tulemus paraneb. Klassikaline näide on suhkrutablett. Katsealusele võib anda iga päev nädalas ühe tavalise glükoositableti ja öelda, et nädalapikkuse kuuri ning korraliku treeningu tulemusel peaks kehakaal kasvama 2 3 kg. Kui inimene usub, et tegu on lihasmassi suurendajaga, võib tema käitumine ja pingutus muutuda.

Lihtne tõde: platseebo ei tee trenni sinu eest. Aga see võib aidata sul trenni tõsisemalt võtta.

Praktilised nipid: kasuta usku ausalt

Treeningus ei ole vaja endale valetada. Sa ei pea uskuma imerohtu, mida pole olemas. Palju kasulikum on luua endale süsteem, mis tekitab sama kindla tunde: selge plaan, korduvad rutiinid ja mõõdetav areng.

• Pane enne trenni kirja, mis harjutused ja raskused tulevad. Nii ei pea sa saalis kõike tunde järgi otsustama.
• Kasuta sama soojendusrutiini enne raskeid seeriaid. Tuttav kord loob rahu.
• Ära vaata uut raskust kui ähvardust. Vaata seda kui järgmist ülesannet.
• Kirjuta üles ka väikesed võidud: parem tehnika, kindlam tempo, lisatud kordus.
• Kui lisad toidulisandi, ära lase purgil kogu au endale võtta. Vaata ka und, toitumist ja treeningplaani.

Rasvapõletajatega juhtub tihti sama lugu. Inimene ostab paljulubava toote, hakkab samal ajal rohkem liikuma, lisab aeroobse treeningu ja korrigeerib toitumist. Kaal langeb. Siis tundub, et kogu töö tegi lisand. Tegelikult tuli muutus tõenäoliselt sellest, et inimene võttis kogu protsessi lõpuks tõsiselt.

Ja kui progress tuleb? Siis pole vaja seda häbeneda. Keegi ei tule ütlema, et sinu lihased ei loe, sest osa edust tuli paremast häälestusest. Treening ongi keha ja pea koostöö. Mida paremini sa seda mõistad, seda targemalt saad seda kasutada.

KKK

Kas platseebo efekt tähendab, et lisandid ei tööta?

Ei tähenda. Mõnel lisandil võib olla päris mõju, mõnel mitte. Mõte on selles, et inimese usk ja käitumine võivad tulemust võimendada või tekitada mulje, et kogu edu tuli ainult lisandist.

Kas treeningu psühholoogia aitab ka algajat?

Jah, eriti algajat. Kui plaan on lihtne ja inimene usub, et ta saab sellega hakkama, on lihtsam järjepidev olla. Alguses on järjepidevus tihti tähtsam kui peen programm.

Kas positiivne mõtlemine võib asendada rasket tööd?

Ei. Positiivne mõtlemine aitab sul töö ära teha, mitte sellest mööda minna. Kang liigub ikka siis, kui tehnika, jõud ja pingutus on olemas.

Kasutasin artiklit „The Psychology of Training” Dave Mayo, tõlge ei ole päris üks ühele.

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg

Allikas: WHO – kehaline aktiivsus.