Vesiaeroobika kasulikkus

Vesivõimlemise kasutegureid pole raske leida. Kombineerides toniseerivad elemendid ja jõuharjutused, vesivõimlemine mitte ainult ei tugevda südame-veresoonkonnatööd, vaid ka parandab lihasjõudu ning üleüldist füüsilist vormi.

Kuna vees on keha ujuvas olekus ning igast suunast toetatud, siis lihase-, luu- ja liigestevigastuste tõenäosus on praktiliselt olematu. Vesivõimlemisega võivad julgelt harrastamist alustada nii ujujad, kes on veega sina peal kui ka need, kel piisav ujumisoskus puudub. Enamjaolt toimub tund rinnuni vees.

Vesiaeroobika

Vees muusika saatel sooritatakse erinevaid kombinatsioone ja tantsusamme. Vesiaeroobikat saab harrastada nii rinnuni vees kui ka süvavees (kasutatakse spetsiaalseid veste või ujukeid). Tunni kestus on 45-50 min koos soojenduse, ”maha jahtumise” ja venitusharjutustega. Lisaks on enamjaolt igas vesiaeroobika programmis jõuharjutused. Vesiaeroobika peamine ülesanne on südame-veresoonkonna töö tugevdamine ja parandamine. Kiireneb ja paraneb ainevahetus. Tänu veetakistusele paraneb ka painduvus, lihasjõud ja koordinatsioon.

Kellele mõeldud?

Raske öelda kellele ei sobi. Oodatud on kõik, nii heas sportlikus vormis olevad kui ka need, kes alles otsustanud aktiivsemalt spordiga tegelema hakata. Sobib nii noortele kui ka vanemaealistele. Siin piiranguid ei ole. Kuna keha kaotab rinnuni vees 85-90% kehakaalust, on vesivõimlemise ajal pinge liigestele minimaalne. Seepärast on vesivõimlemine ideaalne nii tervetele kui ka neile, kellel on liigese-, selja,- ja kaelavaevusi. Ka tunnevad end vees ülimõnusalt ülekaalulised. Kalorid, kalorid, kalorid… Palju põletab neid üldiselt tänu veetakistuse ületamiseks rakendatud tööle, nii kulutab vesivõimlemine rohkem kaloreid kui sarnane töö kuival. Keskmine inimene põletab aeroobse tööga 450-700 kcal 1 tunni jooksul.

Veel kasuteguritest vees ehk siis eelised saali ees

Vees toimivad teised jõud kui vees (vees üleslükkejõud, kuival gravitatsioonijõud). Lisaks on kaelani vees 90% kehakaalust toetatud igast suunast. Niisiis on kere liigeste-, luude- ja lihastepõrutused ja vigastamiseoht olematu, võrreldes kuival tehtava tööga. Pärast treeningut vees ei ole tunda ka lihasvalu. Vees on takistus suurem kui kuival, kuna vesi on tihedam kui õhk. Seega saab väga efektiivselt arendada lihasjõudu. Lisaks on vees korraga töös nii väiksemad kui ka suuremad lihasgrupid.

Vees harjutamine parandab painduvust ilma liigeseid koormamata, mis on tänuväärne vanemaealistele. Kuna gravitatsioonijõud vees väheneb, on liigeseid suurema ulatusega mugavam liigutada. Vananemisprotsessiga on painduvuse arendamine ja parandamine väga oluline. Vees eraldub soojus paremini kui kuival ja keha jahutatakse tunni ajal mõnusalt maha. No higi ikka ei tilgu küll. Ideaalne veetemperatuur on 28-30 kraadi.

Neile, kes oma pulssi kontrollivad ja kulutatud energia hulka väga oluliseks peavad, tasuks veel teada, et vees harjutamise ajal on pulsisagedus 17 korda väiksem ehk siis 13% aeglasem. Esialgu siin pikemalt ei peatuks, küll aga tasuks nimetada neid tegureid, mis aitavad südame-veresoonkonna jaoks väiksema kuluga efektiivsemalt töötada, pannes samas vesivõimlejad hämmelduma, et miks ikkagi piisavalt kõrget pulsisagedust ei saavutata:

· termoregulatsioon
· üleslükkejõud
· vee hüdrostaatiline rõhk
· partsiaalrõhk
· nn diving refleks, mida seostatakse nasaalpiirkonnas oleva närviga

Ja lõpetuseks ka mõned stiilid

Kickboxing (nimetame seda hydroboxing)
Latino
Spinning
Ringtreening
Süvavee aeroobika
Tai Chi
Jooga (kui oleks piisavalt sooja vett!)
Mammade vesiaeroobika

Autor: Margit