Jõutõstmine Tartus: EM 2016 medalid

Jõutõstmine tõi 2016. aasta märtsis Tartusse Euroopa tugevad noored ja juuniorid. Eesti sportlaste jaoks algas võistlus hästi: esimestel päevadel tuli mitu medalit, rekordit ja väga julget katset.

See ei olnud lihtsalt üks võistlus kuskil suures hallis. Klassikalise jõutõstmise Euroopa meistrivõistlused toimusid Tartu kesklinnas, Tasku keskuses Dorpati konverentsikeskuses. Seepärast said kaasa elada ka need, kes tavaliselt jõutõstmise saali ei satu.

Miks jõutõstmine Tartus korda läks

Eesti jõutõstmise jaoks oli EM Tartus eriline hetk. Võistlused toimusid 5.-12. märtsini ning kohal oli üle 360 sportlase kogu Euroopast. See tähendas, et Eesti noored ei mõõtnud end vaid koduse taseme vastu. Nad tõstsid samal põrandal Euroopa parimatega.

Esimesed kolm päeva olid eestlastele edukad. Noorte, kuni 18-aastaste, ja naisjuuniorite, kuni 23-aastaste, seas võideti kolm kogusumma medalit ning 11 üksikala medalit. See on korralik saak, eriti kui arvestada, et klassikalises jõutõstmises ei anna varustus sportlasele suurt lisatuge.

Lihtne tõde: siin loevad tehnika, närv ja toores jõud. Kui kükk, lamades surumine või jõutõmme läheb tehniliselt valesti, ei loe ka suur raskus midagi.

Kuidas jõutõstmine EM-il medaliteks vormus

Tartu koolipoiss Mihkel Ruut võistles noorte -120 kg klassis ja võitis pronksi nii kükis, lamades surumises, jõutõmbes kui ka kogusummas. Tema 205 kg kükk ja 552,5 kg kogusumma olid uued Eesti noorte rekordid. Nelja medaliga avapäevadel pildile tõusta ei ole väike asi.

Andri Eric Külaviir, kes võistles -83 kg klassis, oli väga lähedal kükis omavanuste maailmarekordile. 230,5 kg jäi seekord napilt alistamata, kuid 225 kg kükk tõi hõbemedali ja uue Eesti juuniorite rekordi. Lisaks võitis Külaviir 135 kg lamades surumisega pronksi ning kogusummas 575 kg samuti pronksi. Lamades surumine ja kogusumma olid uued Eesti noorte rekordid.

Naisjuuniorite 84+ kg klassis tegi tugeva võistluse Tartumaa gümnasist Kristel Loorits. Ta võitis pronksi igal üksikalal ja ka kogusummas. Tema tulemused olid 115 kg kükis, 75 kg lamades surumises, 170 kg jõutõmbes ja 360 kg kogusummas. Kõik need tulemused märgiti Eesti rekorditena, lamades surumine, jõutõmme ja kogusumma lausa Eesti rekordina.

Huvitav detail on see, et Looritsa põhiala oli tegelikult kuulitõuge. See selgitab palju. Kuulitõuge annab tugeva jalgade, puusa ja ülakeha baasi, mida jõutõstmine hästi ära kasutab. Ausalt öeldes on see päris hea näide sellest, kuidas eri alade jõutreening üksteist toetab.

Noored Eesti tõstjad ja rekordid

-63 kg naisjuuniorite seas võitis Laura-Lisett Lepp lamades surumises 87,5 kilogrammiga hõbemedali. See oli suurim raskus, mille Eesti naised olid seni surunud, ning loomulikult ka Eesti rekord. Kogusummas sai ta väga tugevas konkurentsis neljanda koha, püstitades igal alal Eesti rekordeid.

Medali võtsid ka Kermo Pärn ja Paula Helena Kuklane. Pärn tõstis -66 kg klassis lamades surumises 92,5 kg ning sai medali. Kuklane teenis -52 kg klassis jõutõmbes 115 kilogrammiga medali. Kogusummas lõpetasid mõlemad neljanda kohaga.

Sellised neljandad kohad kipuvad uudistes vahel väikseks jääma, aga sportlase jaoks on need sageli väga kõvad tulemused. Eriti siis, kui samal võistlusel sünnivad rekordid ja konkurents on rahvusvaheline.

Võistluse hilisemates päevades olid Eesti ootused seotud ka Alex-Edvard Rausi ja Siim Rastiga. Raus oli varasem juuniorite maailmameister ja 2013. aasta avatud klassi maailmameister klassikalises jõutõstmises. Tema nimel oli kükis 330 kg maailmarekord. Rast oli üle 180 kg kaaluv sportlane, kelle tõstetud raskused olid Eesti mõistes erakordsed.

Mida klassikaline jõutõstmine tähendab

Jõutõstmine koosneb kolmest alast: kükk, lamades surumine ja jõutõmme. Igas alas peab sportlane tegema määrustepärase katse võimalikult suure raskusega. Võitja selgub kolme ala kogusummas.

Klassikaline jõutõstmine erineb varustusega jõutõstmisest selle poolest, et sportlane võib kasutada vaid piiratud abivahendeid. Lubatud on tõstevöö, randmesidemed ja põlvesukad. Muu varustus, mis võiks tõstel palju juurde anda, on keelatud.

Mis siis tegelikult juhtub? Sportlane peab olema tugev, aga ka rahulik. Küki sügavus peab olema õige. Surumisel peab kang kontrolli all püsima. Jõutõmbes ei piisa sellest, et kang kuidagi üles liigub. Kõik kolm ala nõuavad selget sooritust.

Lisaks kaalukategooriate võitjatele selgitatakse välja ka absoluutarvestuse parimad. Selleks kasutatakse Wilksi koefitsienti, mis arvestab tõstetud raskust ja sportlase kehakaalu suhet. Nii saab võrrelda eri kehakaaluga sportlasi ausamal viisil.

KKK: jõutõstmine ja Tartu EM

Millal toimus klassikalise jõutõstmise EM Tartus?

Võistlus toimus 5.-12. märtsini 2016 Tartus. Toimumiskohaks oli Tasku keskus, täpsemalt Dorpati konverentsikeskus.

Millised alad kuuluvad jõutõstmise võistlusesse?

Jõutõstmises võisteldakse kolmel alal: kükk, lamades surumine ja jõutõmme. Kogusumma annab sportlase lõpptulemuse.

Miks nimetatakse seda klassikaliseks jõutõstmiseks?

Sest sportlane ei kasuta spetsiaalset tõstevarustust, mis aitaks raskust oluliselt juurde. Lubatud on vaid põhilised abivahendid nagu vöö, randmesidemed ja põlvesukad.

Autor: European Powerlifting Federation