Kulturismihooaja avapauk: kuidas tipud valmistuvad

Kulturismihooaja avalöök tuleb suvelõpus, kui esimesed rahvusvahelised turniirid kutsuvad lavale sportlasi, kes on terve kevade ja varasuvise dieedil pidanud. See pole veel maailmameistrivõistlus, aga vorm peab juba olema – kohtunikud allahindlust ei tee. Mida siis võistlushooaja algus tipu jaoks tegelikult tähendab?

Kulturismihooaja struktuur Eestis

Eesti kulturistide aasta jaguneb laias laastus kaheks: hooajaväline ehk off-season, kus kasvatatakse lihasmassi, ning võistlusperiood, mis algab suve teises pooles ja kestab tavaliselt novembrini. Augustikuus toimuvad esimesed suuremad rahvusvahelised turniirid – sageli kutsega, rahaliste auhindadega. Klassikaline näide on Baikal Grand Prix, mis on aastaid olnud üks varasemaid hooajavälised lavaesinemise võimalusi.

Põhivõistluseks meeste kulturismis on maailmameistrivõistlused, mis toimuvad tavaliselt novembris või detsembris. Suvine turniir on seega ühtaegu enesetreening ja vormi kontroll. Mida sportlane suudab näidata 3–4 kuud enne põhivõistlust, ütleb palju selle kohta, kas tal on reaalne šanss tippkohale.

Kuidas profid hooajale lähenevad

Eesti kulturismi nimekamad esindajad – nagu mitmekordne Euroopa meister Ott Kiivikas ja bikiinifitnessi MM-medalist Kristina Nuut – on aastate jooksul näidanud, et tipptase nõuab pikka ettevalmistust. Hooajaväline periood võtab tavaliselt 8–12 kuud, kus rõhk on raskel jõutreeningul ja kalorite ülejäägil. Siis tuleb 16–20 nädala pikkune dieet, kus rasvaprotsent kukutatakse võistluskonditsiooni.

Mis selle juures kõige raskem on? Ausalt öeldes mitte trenn ega isegi mitte söögikorrad. Raske on viimased neli nädalat enne lava, kui keha hakkab proteste teatama: uni läheb katkendlikuks, energiat napib, vesi tuleb täpselt graafiku järgi sisse ja välja. Just sellepärast on suvine turniir kasulik proov. Kui keha ei pea vastu augustis, ei pea see vastu ka novembris.

Kaalukategooriad ja taktika

Rahvusvahelistel turniiridel võisteldakse sageli ühises kategoorias, kus laval seisavad 80-kilosed klassikalised kulturistid kõrvuti 110-kiloste rasketega. See teeb hindamise keeruliseks ja toob üllatusi – võidab mitte raskeim, vaid see, kelle vorm on tervikuna kõige paremini balanseeritud. Eesti sportlase jaoks tähendab see, et kaalu kasvatamisest tähtsamad on proportsioonid ja sümmeetria.

Kulturismihooaja praktilised soovitused

Kui oled ise harrastaja, kes mõtleb kunagi võistlemisele, on tipusportlaste eeskujust paar õppetundi võtta. Esiteks – ära kiirusta. Esimene võistlus ei tohiks tulla varem kui pärast 18 kuud sihipärast treeningut. Teiseks – planeeri terve aasta. Kulturism ei ole kuus nädalat dieeti enne lava, vaid aastaringne distsipliin, kus puhketsükkel on sama oluline kui dieet.

• Pea päevikut: trenn, kaal, mõõdud ja unetunnid.
• Tee aasta jooksul vähemalt üks puhkepaus, kus keha ei ole pidevas defitsiidis.
• Vali esimene võistlus kohalikust turniirist, mitte rahvusvaheliselt lavalt.
• Leia treener, kes on ise võistelnud – ainult teooriast ei piisa.

Otseülekanded suurematest rahvusvahelistest võistlustest on tihti veebis tasuta jälgitavad – näiteks vahendab paljusid IFBB turniire getbig.tv. See on hea viis õppida, kuidas kohtunikud vaatavad poseerimist ja milliseid detaile nad kõrgemaks hindavad.

KKK

Millal kulturismihooaeg Eestis algab?

Tippsportlaste jaoks algab võistlushooaeg juuli lõpus või augustis esimeste rahvusvaheliste turniiridega. Eesti meistrivõistlused toimuvad tavaliselt sügisel.

Kui pikk ettevalmistus on vajalik?

Esimese tõsise võistluse jaoks soovitatakse vähemalt 18 kuud sihipärast treeningut. Tipptaseme jaoks läheb sageli aastaid – Eesti parimad on lava poole liikunud 5–10 aasta jooksul.

Kas hooajaväline võistlus on kasulik?

Jah – see on hea proov enne põhivõistlust. Kui keha ja vaim peavad vastu augustis, on suuremad šansid, et need toimivad ka novembris MM-il.

Autor: EKFL