Jõutreener Charles Poliquin ja Eesti

Jõutreener Charles R. Poliquin ei olnud Eestis lihtsalt järjekordne väliskoolitaja. Tema nimi käis jõutreeningu maailmas kaasas väga praktilise mõttega: kava peab sobima inimesele, mitte inimene kavale.

Miks jõutreener Poliquin nii palju kõneainet pakkus

Charles R. Poliquini tugevus ei olnud ainult see, et ta rääkis jõusaalist. Ta sidus jõu, taastumise, liikuvuse, toitumise ja sportlase eripära üheks tervikuks. See oli põhjus, miks tema nime teadsid nii kulturismi, kergejõustiku, uisutamise, suusatamise, maadluse kui ka meeskonnaspordialade inimesed.

Algtekstis rõhutati, et ta oli kirjutanud sadu artikleid ja mitu raamatut ning tema materjale tõlgiti paljudesse keeltesse. See ütleb üsna palju. Kui treeneri ideed levivad eri riikides ja eri spordialadel, siis ei ole asi ainult kuulsas nimes. Seal peab olema midagi, mida teised treenerid saavad oma töös päriselt kasutada.

Lihtne tõde: hea treeningkava ei ole tabel, kuhu on kirja pandud harjutused, seeriad ja kordused. Hea kava arvestab inimest. Kas ta magab hästi? Kas ta istub kaheksa tundi päevas? Kas tal on vana õlavigastus? Kas ta valmistub võistluseks või tahab lihtsalt tugevamaks saada?

Jõutreener ja individuaalne treeningkava

Poliquini koolituste keskne mõte oli individuaalsus. Sama kava ei sobi korraga triatleedile, korvpallurile ja kontoritöötajale, kes soovib pärast pikka talve jälle vormi saada. Nad võivad teha samu põhiharjutusi, kuid koormus, tempo, puhkepausid ja harjutuste järjekord peavad olema erinevad.

Biomechanical Assessment ehk biomehaaniline hindamine keskendus sellele, kuidas inimese keha enne kava koostamist üle vaadata. Kus on liikuvus piiratud? Milline lihasrühm jääb maha? Kas üks kehapool teeb teise eest tööd ära? Sellised küsimused tunduvad vahel igavad, aga just need aitavad vigastusi ennetada.

Mastery of Program Design rääkis treeningkava ülesehitusest. Kordused, seeriad, tempo, pausid ja koormuse tõus ei ole juhuslikud numbrid. Igal real peaks olema põhjus. Kui treenitav sellest aru saab, on tal ka lihtsam kavast kinni pidada.

Neural Profile Based Program Design lisas juurde inimese närvisüsteemi ja iseloomu poole. Mõni inimene vajab sagedast vaheldust. Teine areneb paremini siis, kui harjutused püsivad mõnda aega samad ja ta saab tehnikat rahulikult lihvida. Ausalt öeldes näeb seda igas saalis: üks inimene elavneb uue plaani peale, teine läheb sellest hoopis lukku.

Kinetic Chain Enhancement keskendus lihasahelatele. Kui üks lüli on nõrk või ei tööta õigel ajal, kannatab kogu liigutus. Kükk, jõutõmme, surumine ja lõuatõmme ei ole ainult ühe lihase harjutused. Keha töötab tervikuna.

Mida treener saab sellest täna kasutada

Kuigi algne artikkel rääkis konkreetsest Eestis toimunud koolitusest, on selle väärtus täna pigem mõtteviisis. Treener ei peaks alustama valmis kavast, vaid inimesest. Esimene vestlus ja lihtne hindamine annavad tihti rohkem infot kui uhke treeninguäpp.

Praktiliselt tähendab see kolme asja. Esiteks tuleb eesmärk sõnastada selgelt: jõud, lihasmass, rasvaprotsendi langus, parem rüht või spordiala tulemus. Teiseks tuleb vaadata piiranguid: aeg, uni, töökoormus, varasemad vigastused ja treeningkogemus. Kolmandaks tuleb kava kirjutada nii, et inimene saaks sellest aru.

Hea treener ei peida lihtsat asja keerulise sõnavara taha. Kui kavas on tempo 4010 või pikk puhkepaus, tuleb selgitada, miks see seal on. Kui harjutus vahetatakse välja, peaks treenitav mõistma, mida sellega parandatakse. Nii tekib usaldus.

Eesti jõusaalides on see eriti praktiline. Kevadel tahetakse kiiresti suvevormi. Sügisel tullakse pärast pausi tagasi. Talvel kipub liikumist vähemaks jääma. Sama inimene võib eri hooajal vajada täiesti erinevat kava, isegi kui eesmärk paberil on sama.

Jõutreener, koolitus ja õppimise väärtus

Algses loos oli Egle kommentaar, kus ta rõhutas, et oli Poliquini koolitustel korduvalt osalenud ja treeninud tema meetodite järgi. See vaatenurk on oluline. Treeneri töö ei seisa paigal. Kui inimene õpetab teisi liikuma, peab ta ka ise õppima.

Õppimine ei tähenda iga uue trendi järele jooksmist. Pigem tähendab see oskust küsida paremaid küsimusi. Miks klient ei taastu? Miks kükk läheb ühel hetkel viltu? Miks sama toitumissoovitus töötab ühel inimesel hästi ja teisel üldse mitte?

Poliquini nimi seostus just sellise treeneritööga: jälgi, testi, kohanda ja selgita. See ei ole kõige kiirem tee valmis kava müümiseks, kuid see on parem tee päris tulemuse poole. Ja lõpuks mõõdab klient treenerit selle järgi, kas keha muutub tugevamaks, liigub paremini ja püsib tervem.

KKK

Kas Charles Poliquini meetodid sobivad ainult tippsportlastele?

Ei. Põhimõtted sobivad ka harrastajale, kui treener oskab need lihtsaks teha. Tavaline treenija ei vaja tippsportlase koormust, kuid ta vajab sama loogikat: eesmärk, hindamine, sobiv kava ja järjepidev tagasiside.

Miks ei võiks kõik teha ühte ja sama treeningkava?

Sest inimesed alustavad eri kohast. Erinevad on liikuvus, jõutase, päevakava, vigastused ja taastumine. Üks kava võib ühele anda kiire arengu, teisel aga tekitada valu või lihtsalt seisu.

Mida peaks treener enne kava kirjutamist küsima?

Ta peaks küsima eesmärki, treeningkogemust, terviseprobleeme, une ja töökoormuse kohta. Lisaks tasub vaadata liikumist päriselt: kükk, puusapainutus, õla liikuvus ja põhiharjutuste tehnika annavad palju infot.

Autor: Igor Burdin